Arenguseire nõukoja esimeheks valiti Kersti Kaljulaid

Kersti Kaljulaid (Foto: Postimees/Scanpix)
19.09.2016 19:36
Rubriik: Eesti

Riigikogu kantselei juurde moodustatud arenguseire nõukoda valis nõukoja esimeheks Euroopa Kontrollikoja liikme Kersti Kaljulaidi.

Viieliikmelisse arenguseire nõukotta kuuluvad veel Tallinna tehnikaülikooli rektor Jaak Aaviksoo, Eesti kaubandus-tööstuskoja peadirektor Mait Palts, Eesti pangaliidu juhatuse esimees Priit Perens ning Eesti teaduste akadeemia president Tarmo Soomere.

Arenguseire nõukoda arutas oma esimesel koosolekul arenguseire keskuse juhataja konkursi tingimusi.

Nõukoja ülesanne on kinnitada arenguseire tegevuskava ja hinnata selle täitmist, teha ettepanekuid arenguseire põhisuundade valikuks ning anda hinnanguid valminud seiretele ja analüüsidele.

Riigikogu võttis 14. juunil vastu arenguseire seaduse, mille alusel luuakse arenguseire läbiviimiseks riigikogu kantselei juurde arenguseire keskus, mille ülesannne on koostada ühiskonna pikaajaliste arengute analüüse, arengustsenaariume ning jälgida nende elluviimist.

Toimetas
Merili Nael

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

Täna ETV2-s

Teemaõhtu: Evald Hermaküla 75

Pühapäeval alates 19.30

täna vikerraadios

foto
Keelesaade. Perekonnanimede eestistamisest (1)

"Eestlasele eesti nimi!"
Sellise hüüdlause all algas 1934. aasta sügisel kampaania perekonnanimede eesistamiseks, kuna umbkaudu ligi pooled vabariigi kodanikest kandsid võõrkeelset perekonnanime.
Millal perekonnanimede eesistamine tegelikult algas, missuguseid nimesid endale võeti, missuguseid nimesid ja miks võtta ei saanud ja kuidas nimevahetus oli korraldatud, räägib Eesti Isikuloo Keskuse juhataja Fred Puss (pildil).

Saate autor on Piret Kriivan. Kuula 4. detsembril kell 15.05.

R2 aastahiti hääletus