Tervisekeskuste rajamisega ei ole endiselt välistatud väikeste piirkondade praksiste kadumise võimalus (1)

Video
19.05.2016 10:56
Rubriik: Eesti

Mõne nädala eest lõppes tervisekeskuste rajamise taotluste esitamine, sotsiaalministeeriumisse saabus oodatult suurem hulk projekte, mis tähendab, et tervisekeskuste rajamine läheb hooga käima. Ministeeriumi esindaja sõnul on üha raskem leida maapiirkondadesse arste juba praegu, tervisekeskuste tööle hakkamisega ei ole aga kindlat plaani, kuidas seda olukorda parandada.

Eelkõige loodetakse selle peale, et kui tervisekeskustes mitme perearsti suurenenud meeskonnad tööle hakkavad, leitakse võimalus, kuidas maapiirkondades avada ajutiselt lahti olevad arstiabi punktid.

"Aasta-aastalt on terviseametil üha keerukam leida perearste, kes oleksid nõus töötama üksi väikestes kohtades. Meie lootus on, et kui suuremad meeskonnad toimima hakkavad, on võimalik ka paikkonniti vaadata, kus oleks mõistlik teine vastuvõtukoht avada," selgitas sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna juhataja Triin Habicht "Terevisioonis".

Tema sõnul võiks nõudluse olemasolul maapiirkondades avada näiteks kord nädalas perearsti või õe vastuvõtu.

Mai alguseni oli võimalik asutustel esitada taotlusi rahastusele, millega ehitada või renoveerida tervisekeskus. Kokku laekus ministeeriumisse 59 ettepanekut. Esimeses järgus sorteeritakse neist välja 35, kuid et Habichti sõnul jääb Euroopa Liidu regionaalarengufondist saadud rahasid veel üle, saab taotlusele positiivse vastuse kindlasti rohkem kui 35 projekti.

Suur osa taotluse esitanutest olid sihtasutused ehk haiglad. Habichti selgitusel on see mõistetav, sest lepingud sõlmitakse 20-le aastale, mis võib üksi töötavale perearstile tunduda liiga suur vastutus. Üle 70 protsendi Eestis tegutsevatest perearstikeskustest on aga just ühe arsti ettevõtted.

"Meie ootus oli ka, et maakonna haiglad panevad õla alla, võtavad pikaajalise vastutuse ja aitavad välja ehitada infrastruktuuri, et perearstid saaks oma meeskondadega nendes ruumides tegutsema hakata," sõnas Habicht. Haiglate juures võiks tervisekeskus vähendada erakorralise meditsiini osakonna (EMO) koormust. See, kuidas patsiente jagatakse või mis ülesanded mingile osakonnale määratakse, ei ole aga veel välja töötatud.

Ta ei nõustu väitega, justkui kujundataks tervisekeskustega ümber praegu 20 aastaga väljakujunenud perearstide süsteem. "Kindlasti ei ole [senise süsteemi] aeg ümber. /---/ Nüüd on aeg astuda samm edasi," lausus ta.

Ta lisas, et on eksiarvamus, justkui perearstid vaid haiglate juurde koonduksid. Habichti sõnul on mitme taotluse puhul näha, et arvestatud on just tõmbekeskustega ja inimeste liikumisega ning selle järgi ka keskuse asukoht plaanitud. "See on positiivne areng, et kohalikud kogukonnad võtavad vastutuse viia inimestele lähemale esmatasandi tervishoiuteenus."

Ingerainen: riigil puudub ülevaade inimeste tervisevajadustest

Perearstide seltsi juht Diana Ingerainen kommenteeris märtsis, et tervisekeskused vähendavad kindlasti pikki eriarstide järjekordi ja leevendavad EMO koormust. Küll aga ütles perearstide selts kevadel, et neid häirib asjaolu, et riigil pole ülevaadet n-ö järjekorras olevate inimeste tervisevajadusest. Ühtlasi puudub ka ühtne registreerimissüsteem. Nad kritiseerisid olukorda, kus riik üritab tervishoiusüsteemi parandada tükikaupa ega näe tervikpilti.

"Kui me praegu oleme välja arendanud ja investeerinud väga suured summad EMO-sse, jääb selgusetuks, mis on see tegevus, mis jääb sinna ja mis on see tegevus, mis hakkab toimuma perearstikeskustes," selgitas Ingerainen.

Märtsis olid need arutelud veel algusjärgus, mistõttu jäid vastuseta küsimused, kui suure elanikkonna peale peaks olema selline võimalus ja millised peaksid olema diagnostilised võimalused, kui perearstid peavad hakkama korraldama n-ö erakorralist vastuvõttu.

Kaheksa aasta jooksul rajatakse või renoveeritakse üle Eesti vähemalt 35 tervisekeskust. Taotluste läbivaatamisel annab otsustamisel lisapunkte ka pikendatud vastuvõtu pakkumise võimekus.

Esimesed 15 keskust peavad tööd alustama juba 2018. aastal.

Toimetas
Greete Palmiste

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

foto
Doksari Kirstie oma jõulumaa 2, 1/3: Šveits, Saas-Fee (Kirstie's Handmade Christmas, Inglise 2015)
Täna 14:45

Jõulude eel aitab alati pidumeeleolus Kirstie Allsopp taas koguperepühadeks valmistujatel uut inspiratsiooni leida ja ka omavahel loovuses võistelda. Kolmeosalises sarjas külastame esmalt Šveitsi käsitöömeistreid ja samuti vaatame, kuidas kodustel võistkondadel valmivad kõige omanäolisemad jõulupuukaunistused, advendikalendrid ning küpsetised.

täna vikerraadios

foto
Keelesaade. Tunded ja seosed

Eesti Keele Instituudi vanemteaduri Ene Vainiku (fotol) „Eesti tunded. Sõnaportreed“ on raamat sellest, missugune on eestlase arusaamine tundeelust läbi 19 olulisema eesti keele tundesõna „kadedusest“ „õnneni“. Saates selgitab Ene Vainik ka seda, kuidas tundesõnu uurides saab teada, et eestlane on pigem kollektivistlik kui individualistlik inimene.
Veel tuleb juttu uuest töös olevast assotsiatsioonide sõnaraamatust.

Saate autor on Piret Kriivan. Kuula 11. detsembril kell 15.05.

R2 aastahiti hääletus

Jõulumüük ERR-i poes!