Parlamendierakonnad näevad Eesti prioriteete Euroopa Liidu eesistujana erinevalt
ERR-i uudisteportaal küsis kõigilt riigikogu parteidelt, milline peaks olema Eesti suurem strateegiline eesmärk Euroopa Liidu eesistujana. Erakonnad nimetasid mitmeid valdkondi, kuid ühte universaalset n-ö suurt teemat välja ei tulnud.
Näiteks nimetati Eesti jaoks oluliste teemadena transporti, ääremaastumise vähendamist, julgeolekuküsimusi, digitaalagendat, maksupoliitika ühtlustamist ja ka idapartnerlust.
Herkel: lisaks digiteemale tuleks rõhutada idapartnerlust ja energiajulgeolekut
Vabaerakonna fraktsiooni esimehe Andres Herkeli tuleks lisaks digiteemale, mis on Eesti teema niikuinii, kaaluda veel kahte jõulist suunda. "Esiteks ühtse välispoliitika tugev esiletoomine - siin on keskne idapartnerlus ja energiajulgeolek, samuti peaks välispoliitika nii sihitud olema, et rändeprobleem vaos hoida," arvas Herkel.
"Teiseks, et Eesti eesistumise ajale jääb uue eelarveperioodi (2021-2028) läbirääkimiste algus, võime läbivaks jooneks võtta Euroopa Liidu raha parema, targema, tulevikku suunatud kasutamise," pakkus ta.
Tiidus: me ei vaja asjade liikuma panemiseks kriise
Reformierakonna fraktsiooni esimehe Urve Tiiduse sõnul on seni on esile toodud ühtne turg ja digitaalne turg ning energialiit.
Ta märkis, et ideede korjamine on alanud ja see, millele Eesti eesistumise perioodil keskendub, selgub järgmiseks aastaks.
"Suurtel süsteemidel nagu ka Euroopa Liit on, tekib teatud inerts. Kindlasti ei vaja me kriise, et asjad jõulisemalt liikuma hakkaksid. Eesistumise ajal värskeid ideid lauale pannes sellised tõukeid saab anda," arvas Tiidus.
Ta viitas, et Lissaboni lepingust tulenevalt toimub Euroopa Liidu eesistumine nn. triodena ning lisaks Eestile saavad sinna kuuluma Eestile eelnev ja järgnev eesistuja maa - Suurbritannia ja Bulgaaria. "Need kolm riiki koos panevad paika pikema- ajalised eesmärgid ning sõnastavad ühise tegevusprogrammi ja teemad 18ks eesistumise kuuks. Detailsem programm siis igalt riigilt eraldi. Suurbritannia teatavasti kavandab oma eesistumisega samaks ajaks referendumit Euroopa Liitu kuulumise üle. Võib oletada, et hamletlik küsimus kuuluda või mitte kuuluda jätab mõningase pitseri ka trio eesistumise algusele," pakkus Tiidus.
Helme: Eesti võiks sellest nuhtlusest pääseda
EKRE fraktsiooni esimees Martin Helme sõnul ei ole Eestile Euroopa Liidu eesistumine kuidagi kasulik ja läheb meile väga kulukaks.
"Eesti eesmärk võiks olla sellest nuhtlusest kuidagi pääseda. Eesistumine läheb maksma meile ligi 100 miljonit eurot ja halduskoormus on nii suur, et praktiliselt kõik muu riigi toimimine peab seisma jääma, sest kõik ametnikud tegelevad eesistumisega," leidis ta.
Helme hinnangul loodab Reformierakond vahetult enne järgmisi riigikogu valimisi eesistumisest lihtsalt endale tohutu PR projekti teha ja seda maksurahaga. Tema sõnul ei ole ühelgi liikmesriigil ette näidata eesistumisest saadud kasu ning see ei tähenda ka mingi mingit poliitilist eelist.
"Seda kinnitab ju ka välja hõigatud eesmärk saada eesistumisega eeskujulikult hakkama, st, hoolitseda, et koosolekud algaks õigel kellajal ning väliskülalised oleks majutatud korralikesse hotellidesse ning saaks kõhu kenasti täis. Kui see ongi meie suur eesmärk, siis võiks raha kokku hoida ja eesistumise vahele jätta," arvas Helme.
Sotsid peavad tähtsamaks transpordiküsimusi
Sotsiaaldemokraat Urve Palo hinnangul võiks eesistumise ajal tõstatada eeskätt transpordiühenduse parandamise nii liikmesriikide vahel kui ka kogu maailmaga. "Eriti tasuks keskenduda sellele, kuidas aidata transpordiühendustes järele EL piiriäärseid riike, kus majandusarengut võib tihtilugu pärssida ka väike turumaht. Kas teatud riikidele on ikka mõistlik rakendada näiteks lennunduses samu riigiabi reegleid? Ilma heade transpordiühendusteta on ju keeruline oma riigi majandust ja eksporti arendada. EL siseriiklikud toetused võivad olla küll head, aga neist ei piisa, kui ühendused teiste riikidega on kehvad," rääkis Palo.
Samuti tasuks tema arvates Eesti initsiatiivil arutelu alla võtta EL-i maksupoliitika harmoniseerimise küsimused. Näiteks võiks lauale tuua EL-i asjaajamist puudutavad ettepanekud, mis näevad ette bürokraatia vähendamise.
Lisaks on tema sõnul alati teemaks EL-i ühised teadus-ja arendustegevused, seda eriti Eesti jaoks. "Väikese riigina on meie võimalused väga piiratud - meil on keeruline kalleid ja mahukaid teadusuuringuid ning arendustegevusi üksinda läbi viia. Küll aga saame anda oma panuse koostöös teiste riikidega. Kuna EL-i teadus-ja arendustegevuse ülevaadetes kritiseeritakse nende vähest seotust praktika ja ettevõtlusega, siis Eesti võiks seda teemat käsitleda just antud nurga alt."
Simson: tuleks võidelda ääremaastumisega
Keskfraktsiooni esimees Kadri Simson ütles, et Eesti peaks võtma sihiks liikmesriikide vahel laiuva ebavõrdsuse vähendamise ning erinevate toetuste ühtlustamise.
"Paljudele meeldib Euroopa Liidust mõelda kui ühisest föderatsioonist, kuid tegemist ei ole ühtse liiduga, kui jätkub tänane ebavõrdsus. Ühtlustades abivajajatele antavad sotsiaaltoetused ja võttes sihiks ühtse, üle-Euroopalise miinimumpensioni kehtestamise, võiksime juba rääkida suuremast solidaarsusest," sõnas Simson. Sarnane lugu on Simsoni sõnul põllumajandustoetustega.
"Meie kohustus on tegeleda teemadega, mis aitaksid lähendada ääremaid Euroopa suurriikide tasemele. Paraku on Euroopa Liidus näha Eestiga sarnase olukorra teket, kus on üks tugev keskus, kuid ääremaad jäetakse suurema tähelepanuta," märkis Simson.
"Olgugi et täna räägib Euroopa ennekõike sisserändekriisist, tuleb Eestil tõsiselt tegeleda hoopis väljarändega ning nendega kaasnevate probleemidega ning meiega samas olukorras on rida teisigi uusi liikmesriike. Haritud inimeste väljaränne teistesse Euroopa riikidesse on osa inimeste vabast liikumisest, kuid sellest tekkivat survet sotsiaalsüsteemile saakski tasandada ühtse miinimumpensioniga," lausus keskerakondlane.
IRL: julgeolek ja teenuste vaba liikumine
Kui silmas pidada 2018. aasta eesistumise aega, siis IRL-i fraktsiooni esimehe Priit Sibula sõnul on Eesti jaoks kõige olulisemad teemad, mida esile tõsta on julgeolek ja teenuste vaba liikumine, et soodustada majanduskasvu.
Vaieldamatult tajutakse Venemaa ohtu Ida- ja Lääne-Euroopas erinevalt. Mina pean oluliseks toetada Euroopa Liidu naabruspoliitikat ja eriti idapartnerlust. "Meie eesistumise ajal tuleks anda uus hoog sisse Ukraina, Moldova ja Gruusiaga vabakaubandus- ja assotsieerimislepingute läbirääkimistele."
Sibula sõnul võiks Eesti eesistumise ajal keskenduda tervishoiuteenustele ja e-tervisele. Tegemist on tema kinnitusel valdkonnaga, kus seni ühisturg ehk teenuste vaba liikumine on enim piiratud.
"Eesti tegevusplaanis peaksid olema piiriüleste tervishoiuteenuste osutamise ja patsientide liikuvuse soodustamiseks arendada riikidevahelise digitaalse andmevahetuse võimekust ja EL-i e-tervise süsteemide standardite ja e-autentimise ühtlustamist, et saavutada e-tervise süsteemide koostalitlusvõime. Siseriiklikult võime me ju nina kirtsutada oma e-tervise lahenduste üle, kuid võrreldes ülejäänud Euroopaga on meil kompetents, mida esile tõsta ja heas mõttes müüa," lõpetas Sibul.
Toimetaja: Aleksander Krjukov