Reformierakonna poliitikud teevad etteheiteid Jõksi advokaadikarjääri asjus (1)

Video
Maria-Ann Rohemäe
15.08.2016 21:14
Rubriik: Eesti

Mõned Reformierakonna poliitikud leiavad, et presidendikandidaat Allar Jõksi omaaegne töö vandeadvokaadina ei ole alati olnud eetiline. Nii Andrus Ansip kui ka Jürgen Ligi toovad näiteks Eesti Gaasi ja Tallinna trammihankes kaotajaks jäänud Stadleri esindamise riigi vastu. Jõksi arvates ei tohiks aga advokaati kliendiga samastada ning tema sõnul on väljaütlemised valimisvõitluse osa.

Isamaa ja Res Publica Liidu ning Vabaerakonna presidendikandidaadi Allar Jõksi advokaaditööst tõi reformierakondlane Jürgen Ligi tänases Eesti Päevalehes välja riigi ja Eesti Gaasi vaidluse gaasivõrkude sundvõõrandamise üle. Eesti Gaasi vähemusosanik oli tollal Venemaa ettevõte Gazprom, mida Ligi hinnangul Jõks esindaski, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Ma ei ole mitte üheski vaidluses Gazpromi huve esindanud. Ma olen esindanud Eesti Gaasi huve. Eesti Gaas on seaduslik ettevõte. Minu teada ei ole kuritegelikuks ettevõtteks kuulutatud ja Eesti Gaasi esindamine läks korralikult," kommenteeris Jõks ise.

Parteikaaslase süüdistusi kritiseeris ka õigusteadlane ja Reformierakonna fraktsiooni liige Igor Gräzin.

"Antud juhul sõber Ligi ei saa aru väga hästi, mis advokaadi amet on. Ega mõrtsuka kaitsja ei ole ise mõrtsukas ja ega Aivar Pilv ise dopingut ei võtnud, kui [Andrus] Veerpalu võttis. Inimeste, asutuste, kodanike - nende kaitsja on advokaat, kes teeb seda professionaalselt, kes saab selle eest raha, see ei ole heategevus, vaid see on ülitähtis riiklik funktsioon," selgitas Igor Gräzin.

Endise peaministri ja Reformierakonna kunagise esimehe Andrus Ansipi sõnul võib igaüks Eesti riigi vastu kohtusse minna, aga Jõksi puhul olevat küsimus eetika puudumises.

Ansipi seisukoht on seotud Tallinna trammihankega. Jõks oli Šveitsi veeremitootja Stadler Bussnangi esindaja, mis kaebas hanke kohtusse. Ettevõtte kaebus jäi riigikohtus rahuldamata.

Ansipi hinnagul ei oleks aga isegi võit Stadlerile mingit kasu toonud. Nimelt hakkas Kyoto saasteühikute ostu-müügi lepingu teostamistähtaeg lõppema. Seetõttu olnuks uue hanke korraldamine Ansipi sõnul võimatu ning Tallinn oleks jäänud uutest trammidest ilma.

"Mina ei taha endale presidenti, kes on raha eest valmis võitlema Eesti riigi huvide vastu, kelle ainus eesmärk on kahjustada Eesti riigi huve kohtuasjas," sõnas Ansip.

Jõks aga ütles vastu, et tema ei tahaks elada "riigis, kus peaminister või endine peaminister ütleb, milliseid kohtuasju tema peab perspektiivikaks ja millistes asjades võib Eesti riigi vastu minna ja millistes mitte".

Praeguse presidendikandidaadi advokaaditöö sai tähelepanu ka Tallinna Kalaranna arenduse ja detailplaneeringuga seoses.

Jõks esindas arendajat Pro Kapitali, mis esitas kohtuhagi Telliskivi Seltsi liikmele Teele Pehkile, kes rääkis korduvalt avalikult arenduse ja detailplaneeringu kitsaskohtadest. Pro Kapital nõudis esitatud väidete ümberlükkamist, kuid sõlmis hiljem Pehkiga kompromissi. Seda on nimetatud Eesti esimeseks nn LÄTAK-juhtumiks.

Jõksi sõnul ei ole ta üheski kohtuvaidluses ebaseaduslikult või ebaeetiliselt käitunud ning ta ei ole seni kahetsenud kellegi esindamist. Samuti ei tohi Jõksi arvates advokaati ja klienti samastada.

Õigusteadlane: eetika on ajas muutuv nähtus

Kliendi huvide kaitsmine on advokaadi jaoks tähtsam kui enda huvid, kuid samas ei tohi advokaat vastuollu minna kutsestandardite ega advokatuuri eetikakoodeksiga, mis muuhulgas kehtestab, et avalikkusega suheldes peab jurist olema väärikas, ütles "Aktuaalsele kaamerale" Tallinna tehnikaülikooli õiguse instituudi direktor Tanel Kerikmäe.

"Juristi eetika küsimus paneb pea valutama paljudel - filosoofid, teadlased, juristid on ise palju võtnud sõna. Nii kohtunike kui advokaatide puhul eraldi. Euroopas ja USA-s on võib-olla erinevad suhtumised. USA-s võetakse seda väga-väga tõsiselt, aga meil on kümme korda lühem kui USA eetikakoodeks, kus on märgitud kõikvõimalikud suhtevormid avdokaadi-kliendi vahel. Ma ütleks ka seda, et eetika on ajas muutuv nähtus," rääkis Kerikmäe.

Toimetas
Laur Viirand

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

foto
Välisilm
Täna 21:40

Välispoliitilisi sündmusi ja Eesti välispoliitikat kommenteerib ning analüüsib Tarmo Maiberg.

täna vikerraadios

foto
Reporteritund. Ootused haldusreformile Lääne-Nigula näitel
Täna 14:05

Esmaspäevase reporteritunni intervjuud on salvestatud Läänemaal, kus haldusreformi käigus plaanivad tänased Lääne-Nigula, Nõva, Noarootsi, Martna ja Kullamaa ühineda suureks Lääne-Nigula vallaks keskusega Taeblas.
Saade püüab anda aimu, millised on ühinemise eel inimeste ootused, mured ja kartused. Teiste seas saavad sõna Nõva lapsevanem Kaidi Silver-Schöbe, Noarootsi ettevõtja Ebekai Härm, Piirsalu külaseltsi eestvedaja Lea Lai. Vallavõimude poolset vaadet annavad usutlustes Kullamaa vallavanem Jüri Ott ning Lääne-Nigula vallavanem Mikk Lõhmus.
Saate autor on Arp Müller.

R2 aastahiti hääletus