Ruth Kalda: lähisuhtevägivalla ohvrid ütlevad haruharva otse, mis juhtus
Tartu Ülikooli Peremeditsiini Kliiniku juhataja Ruth Kalda sõnul tunnistavad lähisuhtevägivalla ohvrid arsti poole pöördudes väga harva otse, millest nende vigastused tingitud on. Enamasti tekibki lähisuhtevägivalla kahtlus hoopis teistel põhjustel.
„Meid [eestlasi] on õpetatud nii, et „musta pesu pestakse kodus“. Näiteks ka arsti juurde inimene ei tulegi tihtipeale niikaua, kui sinised plekid pole kadunud, sest ta häbeneb,“ seletas Kalda Vikerraadio saates „Reporteritund“.
Eriti kui tegemist on täiskasvanu vastu suunatud vägivallaga, mille ohver ise pole nõus pöörduma politsei poole ega muud moodi abi otsima, on arstidel keeruline vägivalla-ahela lahendamisega edasi minna.
„Mõned märgid siiski on, mille järgi me võime arvata. Ja kui arsti ja patsiendi vahel on usalduslik vahekord, siis me jõuame selleni, miks on mõned seletamatud kaebused, miks on depressioon, ärevus, unehäired või mingid kroonilised vaevused ja valud. Sageli jõuame ka sinna, et [nende taustal] on aastaid kestnud vaimne ja füüsiline terror.“
Tihtipeale on ohvrite eneseusaldus nii kadunud, et nad kardavad siiski abi otsida kas või seetõttu, et neid hirmutab avameelsele ülestunnistusele järgnev protsess ning vägivallatseja võimalik reaktsioon politsei poole pöördumisele. Norras on Ruth Kalda sõnul loodud väga tihe koostöövõrgustik politsei, arstide, sotsiaaltöötajate, lastekaitse ja erakorralise meditsiini osakondade vahel.
„Nad ei tegele ainult tagantjärele reageerimisega, vaid ka mõnes mõttes ennetavad, seirates hädaabikõnesid, kiirabisse pöördumisi jne ning neil on oma andmebaas, kus neil on kahtlased isikud ja kahtlased teod juba olemas. Siis nad ennetavalt ka sekkuvad – helistavad või saadetakse sotsiaaltöötajad kodudesse.“
Erinevate ametkondade vaheline infovahetus ongi üks lähisuhtevägivalla õigeaegse avastamise ja ennetamise võtmeküsimusi.
„Ei saa olla nii, et kui ohver võtab julguse kokku ja tunnistab kusagil üles, mis toimub, siis sinna see asi ka jääb, sest järgnevad institutsioonid omavahel ei suhtle.“
Toimetaja: Rain Kooli