Riigikogu toetas Kreekale kolmanda abipaketi andmist
Riigikogu kiitis erakorralisel istungjärgul heaks Euroopa Komisjoni ja Kreeka vahel sõlmitava vastastikuse mõistmise memorandumi kavandi, millega Eesti nõustub Kreeka kolmanda finantsabi programmi poliitilise kokkuleppe kinnitamisega.
Memorandumi poolt hääletas 50 ja vastu 37 riigikogu liiget. Viimastest enamik oli küll opositsioonierakondadest, kuid vastu hääletas ka reformierakondlane Igor Gräzin. Hääletamata jättis kuus parlamendiliiget, kellest suur osa kuulusid valitsusliitu. Üks neist oli IRL-i fraktsiooni liige Kalle Muuli.
„Ma ei usu Kreeka praegusesse valitsusse ja Kreeka rahva tahtesse üldisemalt neid abipaketi tingimusi täita, kuivõrd eelmise abipaketi tingimused jäid täitmata ja need pöörati isegi tagasi pärast seda, kui raha oli kätte saadud,“ põhjendas Muuli oma vastuhäält.
„Ma küsisin täna Sven Sesteri käest mitu küsimust, et kui Kreeka näiteks viib ellu kõik need reformid, et kas kolme aasta pärast neid näiteks tagasi ei pöörata, siis tänane rahandusminister väitis, et garantiisid ei ole, nii et tema poliitika põhineb tema usul,“ selgitas Keskerakonna fraktsiooni liige Jaanus Karilaid.
Mitmed opositsiooniliikmed leidsid, et Kreeka uue abiprogrammi üle on riigikogus olnud vähe arutelusid ja lisaks tänasele hääletusele polegi neil olnud võimalik Kreeka abistamise kohta eriti arvamust avaldada.
„Kogu Eesti välispoliitika on kuidagi nii Euroopa-keskne, et kui Euroopa või näiteks Merkel ütleb poistele, kuidas hääletama peab, siis meie omad tulevad siia ja kohe hääletavadki nii. Sellisel juhul tekib mul suur küsimus, miks meil üldse oma valitsust vaja on ja miks meil üldse oma parlamenti vaja on,“ kommenteeris Vabaerakonna fraktsiooni liige Artur Talvik.
Sotsiaaldemokraatide fraktsiooni liikme Mihkel Raua sõnul ei olegi Kreeka aitamise küsimus rahaline, vaid puhtalt poliitiline. Raud oli üks 50 rahvasaadikust, kes hääletas uue abipaketi poolt ning tema arvates oli see hääl Euroopa ühtsuse eest.
„Seda võimalikku dominoefekti ja järelstsenaariume arvestades, neid analüüsides ja nende peale mõeldes ma pigem ikkagi eelistan vajutada rohelist nuppu selles väga keerulises valikus,“ põhjendas Raud.
ESM otsustab laenu üle homme
Kreekale kuni 86 miljardi euro suuruse laenu andmise otsus on Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM) juhatajate nõukogu päevakorras homme.
Valitsust esindava rahandusminister Sven Sesteri hinnangul annab Kreeka majanduspoliitika memorandum hea aluse Kreeka riigi ja majanduse arendamiseks ning sellega ka panuse euroala üldise stabiilsuse toetamiseks. „Programmi eesmärgiks on seatud primaarülejääk ja seda toetav ambitsioonikas reformide pakett, aga ka kreeka rahva arusaamine, et muutustele alternatiivi ei ole,“ ütles Sester.
Rahandusministri sõnul on rahanduslike eesmärkide saavutamisel olulised käibemaksu süsteemi reform, erandite kaotamine maksusüsteemis, maksukogumise uue kvaliteedi saavutamine, pensionisüsteemi reformide elluviimine ning erastamised.
Sester rõhutas, et Kreekale ESM-ist antav laen ei suurenda Eesti kohustusi ning riik täiendavalt uusi garantiisid andma ei pea. „Meie osalus ESM-is on 1,3 miljardit eurot, millest sissemakstava 148,8 miljonit eurot oleme juba 2014. aastaks tasunud. ESM-i laenu tõttu need kohustused ei suurene,“ ütles Sester. Ta lisas, et Kreekaga seotud riskid jäävad, kuid kokkulepitud programmi alusel tegutsedes on Kreeka võimalused majanduslikult jalule tõusta paremad kui asjadel isevoolu teed minna lastes.
Juhtivkomisjoni, rahanduskomisjoni esimehe Remo Holsmeri sõnul on Kreekale raha laenamise eelduseks struktuursed reformid riigis. „Juba läbirääkimiste alustamiseks pidi Kreeka esimesi samme astuma ja need peavad jätkuma lähiajal. Samuti eelneb laenumaksetele regulaarne reformide ülevaatamine,“ ütles Holsmer.
Holsmer kinnitas, et Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) ei ole protsessist distantseerunud, vaid on kogu aeg läbirääkimistel osalenud. „Tõsi, nad on küll soovinud laenude kustutamist, kuid liikmesriikide valitsused, kaasa arvatud Eesti valitsus seda kindlasti ei toeta. IMF-i võimalik liitumine programmiga saab reaalsemaks siis, kui toimub esimene aruandlusperiood ja hindamine, orienteeruvalt oktoobrikuus,“ ütles Holsmer.
Uus laen läheb vanade võlgade katteks
Kreeka riigi võlakoormus peaks programmi toel langema 2020. aastaks 174,9% SKPst pärast kõrgpunkti 200,9% SKPst 2016. aastal. Kuni 2018. aasta augustini kestva abiprogrammi põhieesmärgid on taastada eelarve jätkusuutlikkus, tagada finantsstabiilsus, soodustada kasvu, konkurentsivõimet ja investeeringuid ning kaasajastada avalikku haldust.
Enamik uuest laenust ehk 54 miljardit eurot läheb vanade võlgade ja intresside maksmiseks. Kreeka pankade rekapitaliseerimiseks antakse läbi Euroopa Stabiilsus-mehhanismi 25 miljardit eurot. Maksmata arvete tasumiseks ja eelarvepuhvri loomiseks läheb vaja veel 14 miljardit eurot. Ateena ise peab leidma 8 miljardit eurot.
Kreeka abipaketi peavad heaks kiitma kõik euroala riigid.
Toimetaja: Liis Velsker, Merilin Pärli