Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.
Põlvamaal teevad metssead kurja
Hüppeliselt kasvanud metssigade arvukus on tekitanud Põlvamaa taluomanikele probleeme, sest sügise saabumisega kipuvad sead toidu otsimisel juba suisa elumajade õuele.
Huvitava ning ühtlasi metsanotsusid säästva lahenduseni jõudis Põlva talurahvamuuseum, mis on viimastel nädalatel nende tempude küüsis samuti kannatanud.
Karilatsis asuv Põlva talurahvamuuseum on sel sügisel olnud pikemat aega kimpus muuseumi territooriumile kippunud metssigadega. Olgugi, et suur osa muuseumist on aia või tiheda kuusehekiga piiratud, leidis metsseakari ikkagi tee krõmpsuvate tammetõrude ja võilillejuurikate juurde.
"Nad otsivad mingisugust juurikat, saime meie aru. Sest meil on tammed siin mitmes kohas, ja tammetõrude juurest korraks mindud üle, veidike ninaga seal puksitud ja siis lähevad, võtavad mingi muruplatsi ja järjest kobestavad ära. Nagu künnimaa on pärast seda," rääkis Põlva Talurahvamuuseumi direktor Reet Roop.
Nii võitlesidki muuseumitöötajad tülika seakarjaga mitu nädalat, enne kui said soovituse proovida sigade peletamist kasutatud lastemähkmetega. Nüüd on loomade liikumisradadel justkui miiniväljad, millest seniajani pole juba pikemat aega üle kippunud ükski kärss. Samas pole see siiski kõige loodussõbralikum tegevus.
Nii jahimehed kui keskkonnaametnikud on ühel meelel, et metsloomakahjude vastu pole paremat abinõud, kui ehitada oma maatüki ümber korralik aed.
Tänu sigade arvukuse tõusule lubab keskkonnamet neile jahti pidada kolmandiku jagu rohkem, kui eelmisel hooajal.
"Jahimehed peaksid Põlvamaal ära küttima 1300 metssiga. See siis tagaks, ütleme, stabiilse arvukuse või siis olukorra, kus metssigade arvukus enam oluliselt ei kasvaks," ütles keskkonnaameti jahindusspetsialist Margo Tannik.
"Võib-olla ärme ainult kurjustame sigadega, sest igal puul, igal taimel ja igal loomal on looduses oma koht," ütles Põlvamaa Mäe jahtkonna esimees Aare Poolak.
Jahimehed ongi sel sügisel juba mitmeid kordi Põlvamaa eri otstes metsanotsudele jahti korraldanud ning neid kõvasti hirmutanud.
Karilatsis asuv Põlva talurahvamuuseum on sel sügisel olnud pikemat aega kimpus muuseumi territooriumile kippunud metssigadega. Olgugi, et suur osa muuseumist on aia või tiheda kuusehekiga piiratud, leidis metsseakari ikkagi tee krõmpsuvate tammetõrude ja võilillejuurikate juurde.
"Nad otsivad mingisugust juurikat, saime meie aru. Sest meil on tammed siin mitmes kohas, ja tammetõrude juurest korraks mindud üle, veidike ninaga seal puksitud ja siis lähevad, võtavad mingi muruplatsi ja järjest kobestavad ära. Nagu künnimaa on pärast seda," rääkis Põlva Talurahvamuuseumi direktor Reet Roop.
Nii võitlesidki muuseumitöötajad tülika seakarjaga mitu nädalat, enne kui said soovituse proovida sigade peletamist kasutatud lastemähkmetega. Nüüd on loomade liikumisradadel justkui miiniväljad, millest seniajani pole juba pikemat aega üle kippunud ükski kärss. Samas pole see siiski kõige loodussõbralikum tegevus.
Nii jahimehed kui keskkonnaametnikud on ühel meelel, et metsloomakahjude vastu pole paremat abinõud, kui ehitada oma maatüki ümber korralik aed.
Tänu sigade arvukuse tõusule lubab keskkonnamet neile jahti pidada kolmandiku jagu rohkem, kui eelmisel hooajal.
"Jahimehed peaksid Põlvamaal ära küttima 1300 metssiga. See siis tagaks, ütleme, stabiilse arvukuse või siis olukorra, kus metssigade arvukus enam oluliselt ei kasvaks," ütles keskkonnaameti jahindusspetsialist Margo Tannik.
"Võib-olla ärme ainult kurjustame sigadega, sest igal puul, igal taimel ja igal loomal on looduses oma koht," ütles Põlvamaa Mäe jahtkonna esimees Aare Poolak.
Jahimehed ongi sel sügisel juba mitmeid kordi Põlvamaa eri otstes metsanotsudele jahti korraldanud ning neid kõvasti hirmutanud.
Toimetaja: Heikki Aasaru