Eestis on aastas tõsiseid relvaintsidente umbes 15
Eestis on praegu 28 000 relvaomanikku ning arvel 65 000 relva. Tõsiseid relvaintsidente on aastas kokku umbes 15.
Nädalavahetusel Tallinnas toimunud tulistamiste osas alustas politsei menetlusi, üks inimene on vahi alla võetud ning relvad politseis hoiul. Mõlemal juhul oli tegu seaduslike relvadega, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Ööl vastu pühapäeva tulistas 40-aastane mees Tallinnas Vikerlase tänavas oma naabrit ja veel enne, kui saabus uus õhtu, paugutas teine mees Sügise tänavas kuulid vastasmaja aknasse.
"Ega ei mäleta tõesti pika aja jooksul, et oleks olnud nii palju vägivalda nädala jooksul, ja kui see veel tipneb sellega, et keegi teeb tulirelvast pauku, siis loomulikult, see ei ole normaalne. Samas ma kinnitan, et sellised kuumad 90-ndad ei ole kindlasti tagasi," kommenteeris Põhja prefekt Kristjan Jaani.
Veel kinnitas politsei, et mõlemad nädalavahetusel käiku lastud relvad olid legaalsed, nende omanike relvaload lähevad nüüd peatamisele. Sügise tänaval jälle teatakse rääkida, et relv võis vastasmaja pihta tule avanud mehe käes küll legaalne olla, aga selle relva tegelik omanik magas samas korteris peatäit välja, kui sõber vastasmaja seina kõmmutas. Politsei täna veel seda versiooni ei kinnita.
"Kuidas nüüd täpsemalt kellegi kätte mingisugune relv sattus ja mis konkreetselt siis selle relvaga ka toime pandi, seda loomulikult kriminaalmenetlus tuvastab. Täna me saame öelda seda, et tõepoolest pauku tehti, üks inimene sai ka vigastada, üks inimene on ka vahi all täna ja lõppkokkuvõttes saame jälle öelda seda, et alkohol on alati kõige kurja põhjustaja," märkis prefekt Jaani.
2014. aastal peatati 84 relvaluba ja tunnistati kehtetuks 351.
"Peatamiste peamiseks põhjuseks on see, kui relvaomanik sooritab väärteo, näiteks joobes juhtimise eest ja selle eest näeb relvaseadus ette peatamise 6-12 kuud. Relvalubade kehtetuks tunnistamise peamiseks aluseks on sooritatud kuriteod vastavalt nende raskusastmele, samuti on kehtetuks tunnistamise aluseks ka relvadega seotud väärteod," selgitas PPA juhtivkorrakaitseametnik Sven Põierpaas.
Eelmisel aastal registreeris politsei üle 60 tulirelvaga seotud juhtumi, neist 15 olid reaalselt seotud relvaga ähvardamise ja tulistamisega.
Kui aastani 2010 nägi seadus ette, et kriminaalkuriteo sooritanud isik jääb ilma ka oma relvaloast, siis pärast riigikohtu otsuseid Villu Reiljani ja Andres Sarri kaasuses tuleb menetlejatel nüüd hinnata, kas relvaloa äravõtmine kurjategijalt on ikka põhjendatud või mitte.
Relvaloa taotlemiseks on vaja sooritada eksam ja tuua perearstilt tervisetõend. Seadus näeb ette, et viimane peab kaasama ka psühhiaatri. Eksamit võib sooritada lugematu arv kordi ja relvade hulgale seadus piirangut ei sea.
"Julgen öelda, et pooled esmaeksamile tulijad põruvad ning peavad kas loobuma või hiljem uuesti tagasi tulema," kommenteeris Põierpaas ja lisas, et vähemalt eksamil on kõik veendunud ka selles, et alkoholijoobes tulirelva käsitleda ei tohiks.
Toimetaja: Laur Viirand