Fotod: Liibanonis teeninud kaitseväelased pühendasid Eesti sõdurile pingi

2.06.2016 17:29
Rubriik: Eesti

Täna avasid hiljuti Liibanonist saabunud kaitseväelased Haapsalu promenaadil koostöös Haapsalu linnaga Eesti sõdurile pühendatud pingi.

Rannapromenaadile paigaldatud pink asub Haapsalu neuroloogiline rehabilitatsioonikeskuse lähedal, kus on taastusravi saanud ka Eesti kaitseväelased ja eelmisel aastal soetati rehabilitatsioonikeskusele sinilillekampaaniaga veteranipäeva raames kõnnirobot.

"Veteranipoliitika kandvaks osaks on veteranide tunnustamine nende panuse eest Eesti julgeolekusse ja seda enam on meie endi aukohuseks mitte oodata tunnustust ainult ühiskonna poolt üldisemalt, vaid teha ka ise midagi ära, et anda au meie kaasvõitlejatele," ütles eelmisel nädalal Liibanonist naasnud kontingendi ülem major Kalle Kõlli.

Ta lisas, et selle pingi pühendamisse on vabatahtlikult panustanud enamik Liibanonis teeninud jalaväerühmast Estpla-20, aga ka partnerriikide kaitseväelased rahuvalveoperatsioonilt UNIFIL.

Pingi soetamiseks ja veteranipäeva tähistamiseks korraldasid Liibanonis teeninud kaitseväelased aprillis heategevusliku paintballi võistluse, milles võtsid peale eestlaste omavahel mõõtu ka meeskonnad Soomest,
Iirimaalt, Prantsusmaalt, Lõuna-Koreast ja Fidžist.

Liibanonist koju naasnud kontingendi tuumiku moodustas jalaväerühm Estpla-20, mis alustas teenistust Lõuna-Liibanonis Soome-Iiri ühispataljonis eelmise aasta novembris ja oma viimase patrulli tegid Eesti kaitseväelased kolm päeva enne koju saabumist.

Et näidata rahuvalvejõudude kohalolu ja tagada konflikti osapoolte lepingutest kinnipidamist, oli Eesti jalaväerühma ülesanne erinevate patrullide läbiviimine oma vastutusalas, sealhulgas jalgsi ja motoriseeritult, raketiohtlikel aladel, sinisel joonel ning koostöös Liibanoni relvajõududega.

Ühtekokku tegid Estpla-20 kaitseväelased oma rotatsiooni jooksul 474 patrulli, millest ligi pooled olid öised. Jaanuari keskpaigast kuni märtsi keskpaigani teenis rühm patrullbaasis UNP 6-50, mis asub vahetult Liibanoni ja Iisraeli eraldaval sinisel joonel.

Kahe kuu jooksul tegid kaitseväelased regulaarselt nii jalgsi- kui ka motoriseeritud patrulle oma vastutusalas, jälgisid pidevalt konflikti osapooli eraldavat sinist joont, tagasid baasi julgeolekut ja hoidsid ühte jagu kiirvalmiduses.

Toimetas
Merili Nael

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

Täna ETV2-s

Teemaõhtu: Evald Hermaküla 75

Pühapäeval alates 19.30

täna vikerraadios

foto
Keelesaade. Perekonnanimede eestistamisest (1)

"Eestlasele eesti nimi!"
Sellise hüüdlause all algas 1934. aasta sügisel kampaania perekonnanimede eesistamiseks, kuna umbkaudu ligi pooled vabariigi kodanikest kandsid võõrkeelset perekonnanime.
Millal perekonnanimede eesistamine tegelikult algas, missuguseid nimesid endale võeti, missuguseid nimesid ja miks võtta ei saanud ja kuidas nimevahetus oli korraldatud, räägib Eesti Isikuloo Keskuse juhataja Fred Puss (pildil).

Saate autor on Piret Kriivan. Kuula 4. detsembril kell 15.05.

R2 aastahiti hääletus