Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.
Parlament on valmis Strasbourgi sõitude vältimiseks muutma ELi aluslepingut
Euroopa parlament võttis kolmapäeval suure häälteenamusega vastu raporti, mille eesmärk on lõpetada igakuine Brüsseli ja Strasbourgi vahet sõitmine, parlament peab selleks algatama Euroopa Liidu aluslepingu muutmise, kuid mõnigi valitsusjuht seda ei tervita.
Kuigi numbrite üle vaieldakse, väidavad igakuise Bürsseli ja Strasbourgi vahet sõitmise vastased, et kolimise käigus paisatakse atmosfääri 19 000 tonni süsihappegaasi ja kulutatakse 150 miljonit eurot maksumaksja raha, vahendas "Aktuaalne kaamera. Nädal".
Kuna parlament teeb kogu sisulise töö ära Brüsselis ja käib Strasbourgis üksnes kord kuus hääletamas, seisab suursugune hoonetekompleks Reini jõe kaldal 317 päeva aastas igasuguse kasutuseta. See aga ei tähenda, et tubades ulub tuul - ka tühjalt seisvat maja peab korras hoidma, kütma ja jahutama.
"See ei ole loogiline kui nõuame samal ajal kodanikelt raha ja energia kokkuhoidmist," tõdes Euroopa parlamendi raportöör Gerald Häfner.
Euroopa parlamendi täiskogu võttis kolmapäeval suure häälteenamusega vastu briti konservatiivi Ashely Foxi ja saksa rohelise Gerald Häfneri raporti, mis nõuab parlamendile õigust ise otsustada, kus nad töötavad.
"Me saame seda muuta. Kui meil see debatt varem on olnud, ei olnud parlamendil võimu välja pakkuda aluslepingu muutmist. Nüüd on," kinnitas Fox.
Igakuise kolimise lõpetaks vaid valitsusjuhtide ühehäälne nõusolek. Paraku on selge, et Prantsusmaa ei ole nõus parlamendist lahti laskma, ka mitte üheks kuuks. Kui parlament proovis sügisel septembri täiskogu istungi ära jätta ja edasi-tagasi voorimise asemel pidada oktoobris maha ühe pika istungi, pöördusid Prantsusmaa ja Luxemburg Euroopa kohtusse ja võitsid.
Kuna rändavad saadikud toovad Strasbourgi linnakassasse igal aastal umbes 20 miljonit eurot, hääletas ka suur osa Prantsuse saadikutest kolmapäeval parlamendi iseotsustamisõiguse vastu. Aga vastaseid oli mujaltki. Näiteks liberaalide fraktsioonist hääletas ettepaneku vastu kokku kuus saadikut: kaks Prantsusmaalt, üks Luxemburgist, üks Rumeeniast ja kaks Eestist.
Siiri Oviir ja Kristiina Ojuland olid ainsad Eesti saadikud, kes Foxi ja Häfneri raporti vastu hääletasid.
"Kunagi ütles Lennart Meri, et julgeolek on väga kallis asi ja selle eest tuleb iga päev seista. Rahu tagamine on ilmselt veel kallim asi. Parlament on siia kunagi asutatud igavese rahu sümbolina, minu jaoks põhimõttelise tähtsusega. See on Euroopa Liidu olemasolu üks alustaladest," selgitas Ojuland oma otsust.
Gerald Häfneri arvates võiks parlament otsuse vastu võtta aastal 2017 või 2018. "Siis võtaks veidi aega selle elluviimine, jätkusuutliku lahenduse väljatöötamine. Järgmise seitsme või kaheksa aasta jooksul lahendame selle probleemi."
Kuna parlament teeb kogu sisulise töö ära Brüsselis ja käib Strasbourgis üksnes kord kuus hääletamas, seisab suursugune hoonetekompleks Reini jõe kaldal 317 päeva aastas igasuguse kasutuseta. See aga ei tähenda, et tubades ulub tuul - ka tühjalt seisvat maja peab korras hoidma, kütma ja jahutama.
"See ei ole loogiline kui nõuame samal ajal kodanikelt raha ja energia kokkuhoidmist," tõdes Euroopa parlamendi raportöör Gerald Häfner.
Euroopa parlamendi täiskogu võttis kolmapäeval suure häälteenamusega vastu briti konservatiivi Ashely Foxi ja saksa rohelise Gerald Häfneri raporti, mis nõuab parlamendile õigust ise otsustada, kus nad töötavad.
"Me saame seda muuta. Kui meil see debatt varem on olnud, ei olnud parlamendil võimu välja pakkuda aluslepingu muutmist. Nüüd on," kinnitas Fox.
Igakuise kolimise lõpetaks vaid valitsusjuhtide ühehäälne nõusolek. Paraku on selge, et Prantsusmaa ei ole nõus parlamendist lahti laskma, ka mitte üheks kuuks. Kui parlament proovis sügisel septembri täiskogu istungi ära jätta ja edasi-tagasi voorimise asemel pidada oktoobris maha ühe pika istungi, pöördusid Prantsusmaa ja Luxemburg Euroopa kohtusse ja võitsid.
Kuna rändavad saadikud toovad Strasbourgi linnakassasse igal aastal umbes 20 miljonit eurot, hääletas ka suur osa Prantsuse saadikutest kolmapäeval parlamendi iseotsustamisõiguse vastu. Aga vastaseid oli mujaltki. Näiteks liberaalide fraktsioonist hääletas ettepaneku vastu kokku kuus saadikut: kaks Prantsusmaalt, üks Luxemburgist, üks Rumeeniast ja kaks Eestist.
Siiri Oviir ja Kristiina Ojuland olid ainsad Eesti saadikud, kes Foxi ja Häfneri raporti vastu hääletasid.
"Kunagi ütles Lennart Meri, et julgeolek on väga kallis asi ja selle eest tuleb iga päev seista. Rahu tagamine on ilmselt veel kallim asi. Parlament on siia kunagi asutatud igavese rahu sümbolina, minu jaoks põhimõttelise tähtsusega. See on Euroopa Liidu olemasolu üks alustaladest," selgitas Ojuland oma otsust.
Gerald Häfneri arvates võiks parlament otsuse vastu võtta aastal 2017 või 2018. "Siis võtaks veidi aega selle elluviimine, jätkusuutliku lahenduse väljatöötamine. Järgmise seitsme või kaheksa aasta jooksul lahendame selle probleemi."
Toimetaja: Merili Nael