Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.
Analüütik: Ukraina presidendi otsus ei olnud demokraatlik
Euroopa poliitika keskuse (EPC) analüütiku Amanda Pauli hinnangul oli Ukraina president Viktor Janukovitši otsus loobuda assotsiatsioonilepingust Euroopa Liiduga ebademokraatlik
Rahahädas Ukraina murdus vaid nädal enne Vilniuse tippkohtumist Venemaa surve all. Peaminister Mõkola Azarovi sõnul on Ukraina Venemaa kaubandusblokaadi tõttu viimase kolme kuuga kaotanud üle viie miljardi dollari ja pidanud koondama kümneid tuhandeid inimesi, vahendas "Välisilm".
"Otsuse tingisid ainult majanduslikud põhjused, see on taktikaline otsus ja ei muuda Ukraina seadustes kirjapandud strateegilise arengu kurssi sise- ja välispoliitkas. Valitsus töötab pidevalt meie strateegilise eesmärgi nimel - tuua Ukraina lähemale Euroopa elustandarditele," rääkis Azarov.
President Putin ei teinud sellest saladust, et lepingu allkirjastamine Euroopa Liiduga tähendaks Vene piiri sulgemist veel mitmele Ukraina tööstusharule, mis võiks niigi suure laenukoorma all ägava riigi viia pankrotti.
"Sellises olukorras oli selge, et tegemist on väljapressimisega. Tundub, et see väljapressimine lõpuks mõjus. Küsimus on selles, kas Ukraina juhtkond alahindab Venemaa juhtkonda. Nad ei pruugi järele jätta ja püüavad pressida Ukrainat ka tolliliitu, kuigi praeguse seisuga on Ukraina juhtivad tegelased ütelnud, et see ei tähenda tolliliiduga ühinemist. Hetkel ei lähe nad läände ega itta, vaid nagu Rootsi välisminister ütles - nad lähevad põhja," rääkis Eesti esindaja Euroopa Liidu poliitika- ja julgeolekukomitees Harri Tiido.
Samal ajal kui kümned tuhanded nõuavad Kievi tänavatel valitsuselt Euroopa kursile tagasi pöördumist, tundub Brüsselis, et võitlus on läbi.
"Ukraina otsuse pärast ei paista siin keegi väga muret tundvat. Seda näitab kas või Catherine Ashtoni avaldus, milles ta ütleb, et aktsepteerime otsust ja oleme valmis Ukrainaga edasisi suhteid arutama. Mina tahaks näha suuremat selgust. Tahaksin, et Euroopa Liit võitleks kõvemini Ukraina nimel, et hoida Ukrainat liidule lähemal. Aga see pole olnud Euroopa Liidu strateegia. Oleme kaotanud geopoliitilise võitluse," rääkis EPC analüütik Amanda Paul.
Euroopa poliitikauuringute keskuse (CEPS) analüütiku Steven Blockmansi hinnangul on Ukraina otsusega Vilniuse tippkohtumine ebaõnnestunud. "See jätab Euroopa Liidule ainult Moldova ja Gruusiaga lepingute parafeerimise. Kogu austuse juures, need riigid ei moodusta sellist regionaalset tervikut, mis võiks toetada strateegilist partnerlust Euroopa Liidu idanaabrusega," selgitas ta.
Amanda Pauli sõnul ei olnud president Viktor Janukovitši otsus demokraatlikule riigile kohane. "Küll president Janukovitš lõpuks mingi avalduse teeb. Ilmselt võtab tal aega mõelda, mida öelda, sest rahvas seda otsust ei tervitanud. See ei olnud demokraatlik otsus, see ei põhinenud aruteludel. Selle tegi valitsus, mis ei ole demokraatliku riigi puhul vastuvõetav," selgitas ta.
"Ma ei usu, et näeme Ukrainas uut oranži revolutsiooni. Inimesed on poliitilisest eliidist liiga väisnud ja tüdinud, et võidelda," lisas analüütik.
"Otsuse tingisid ainult majanduslikud põhjused, see on taktikaline otsus ja ei muuda Ukraina seadustes kirjapandud strateegilise arengu kurssi sise- ja välispoliitkas. Valitsus töötab pidevalt meie strateegilise eesmärgi nimel - tuua Ukraina lähemale Euroopa elustandarditele," rääkis Azarov.
President Putin ei teinud sellest saladust, et lepingu allkirjastamine Euroopa Liiduga tähendaks Vene piiri sulgemist veel mitmele Ukraina tööstusharule, mis võiks niigi suure laenukoorma all ägava riigi viia pankrotti.
"Sellises olukorras oli selge, et tegemist on väljapressimisega. Tundub, et see väljapressimine lõpuks mõjus. Küsimus on selles, kas Ukraina juhtkond alahindab Venemaa juhtkonda. Nad ei pruugi järele jätta ja püüavad pressida Ukrainat ka tolliliitu, kuigi praeguse seisuga on Ukraina juhtivad tegelased ütelnud, et see ei tähenda tolliliiduga ühinemist. Hetkel ei lähe nad läände ega itta, vaid nagu Rootsi välisminister ütles - nad lähevad põhja," rääkis Eesti esindaja Euroopa Liidu poliitika- ja julgeolekukomitees Harri Tiido.
Samal ajal kui kümned tuhanded nõuavad Kievi tänavatel valitsuselt Euroopa kursile tagasi pöördumist, tundub Brüsselis, et võitlus on läbi.
"Ukraina otsuse pärast ei paista siin keegi väga muret tundvat. Seda näitab kas või Catherine Ashtoni avaldus, milles ta ütleb, et aktsepteerime otsust ja oleme valmis Ukrainaga edasisi suhteid arutama. Mina tahaks näha suuremat selgust. Tahaksin, et Euroopa Liit võitleks kõvemini Ukraina nimel, et hoida Ukrainat liidule lähemal. Aga see pole olnud Euroopa Liidu strateegia. Oleme kaotanud geopoliitilise võitluse," rääkis EPC analüütik Amanda Paul.
Euroopa poliitikauuringute keskuse (CEPS) analüütiku Steven Blockmansi hinnangul on Ukraina otsusega Vilniuse tippkohtumine ebaõnnestunud. "See jätab Euroopa Liidule ainult Moldova ja Gruusiaga lepingute parafeerimise. Kogu austuse juures, need riigid ei moodusta sellist regionaalset tervikut, mis võiks toetada strateegilist partnerlust Euroopa Liidu idanaabrusega," selgitas ta.
Amanda Pauli sõnul ei olnud president Viktor Janukovitši otsus demokraatlikule riigile kohane. "Küll president Janukovitš lõpuks mingi avalduse teeb. Ilmselt võtab tal aega mõelda, mida öelda, sest rahvas seda otsust ei tervitanud. See ei olnud demokraatlik otsus, see ei põhinenud aruteludel. Selle tegi valitsus, mis ei ole demokraatliku riigi puhul vastuvõetav," selgitas ta.
"Ma ei usu, et näeme Ukrainas uut oranži revolutsiooni. Inimesed on poliitilisest eliidist liiga väisnud ja tüdinud, et võidelda," lisas analüütik.
Toimetaja: Merili Nael