Stanfordis on üks suuremaid välismaal Eesti kohta loodud arhiive

(Foto: ERR)
19.11.2012 22:55
Rubriik: ERR maailmas
USAs Stanfordi ülikoolis asub üks suuremaid arhiive, mis Eesti kohta väljaspool Eesti piire on loodud.
Stanfordi ülikool Californias, Silicon Valley südames on kindlasti üks postkaardilikumaid kõrgkoole maailmas. Enam kui kolmehektarilisele, kunagise farmi alale rajatud kool on tuntud lisaks akadeemilistele saavutustele sellgi poolest, et on ilmselt üks vähestest ülikoolidest maailmas, kus tudengitele pakutakse ka selliseid jõudeaja veetmise viise nagu ratsutamine ja golfi mängimine, vahendas ETV saade "Välisilm".
 
Hooveri mõttekojas on ka üks Ameerika olulisemaid Euroopa-teemalisi arhiive. Oma nime sai sihtasutus Ühendriikide 31. presidendilt Herbert Hooverilt, Stanfordi vilistlaselt, kes oli USA eesotsas riigi Suurde Depresiooni vajumise ajal 1920. aastate lõpus ja 1930. aastate alguses. Enne riigipeaks saamist juhtis ta aga Esimese maailmasõja järgseid USA abioperatsioone Euroopas, sealhulgas ka Eestis, ning saatis seejärel kõik neid puudutanud materjalid oma ülikoolile säilitamiseks.

"Pärast Esimest maailmasõda juhtis Hoover Ameerikast Euroopale abi saatmiseks loodud organisatsiooni ARAd. Sõjast laastatud Vanasse Maailma saadeti toitu ja meditsiiniabi ning seda said ka Balti riigid, Eesti. Säilitame siin kogu abiandmist puudutavat dokumentatsiooni," selgitas arhivaar David Jacobs.

Eesti kohta ongi Stranfordi materjale kogutud juba alates 1920. aastatest ning seda tehakse tänase päevani välja.

"Eesti kohta kogume materjale tänase päevani välja. Üheks viimaseks oluliseks lisaks on Eesti KGB arhiivid. Meil on kõigist neis olnud dokumentidest digitaalkoopiad, et ajaloolased näeksid siin kõiki neid materjale, mida Tallinnas säilitatakse," rääkis Jacobs.

Hooveri arhiivides on tõelisi rariteete, mis seisavad mitmete lukkude taga ja mille vaatamiseks tuleb lausa kindad kätte panna.

"See album leiti Teise maailmasõja lõpu järel natsi-Saksamaa välisministeeriumist. See oli välisminister Ribbentropi isiklik album, kuhu ta oli kogunud pilte Molotov-Ribbentropi pakti sõlmimisest," kirjeldas Jacobs haruldast albumit. "Selles on ka haruldasi fotosid Stalinist. Jah, väga haruldasi, mida ta elu ajal kunagi ei avaldatud. Näeme pakti sõlmimise järel naervat Stalinit," lisas ta.

Eestit ennast otseselt puudutavaks rariteediks on kunagise välisministri ja diplomaadi Kaarel Pusta isikuarhiiv.

"Meil on ilmselt üks olulisemaid kollektsioone Eesti diplomaatiast külma sõja ajal, kust on näha, et teie Läänes olnud diplomaadid jätkasid aktiivset tegevust iseseisvuse taastamise nimel," rääkis Jacobs.

Stanfordi Eesti-alane töö on veelgi süvenemas. Lähiajal hakkab sealse Eesti arhiiviga tegelema spetsiaalselt selleks Eestist palgatud raamatukoguhoidja.

Uus Eesti arhivaari-raamatukoguhoidja ametikoht loodi Stanfordis tänu Seattle'is elavale Eestist pärit arstile Olga Kistler Ritsole, kes lõi selleks spetsiaalse fondi. Eestis tuntakse Kistler-Ristot tänu Tallinna okupatsioonimuuseumile, mille algkapital samuti temalt ja ta abikaasalt pärineb.

Stanfordi otsustas eakas daam toetada seepärast, et huvi Balti riikide uurimise vastu on Ühendriikides üha suurenemas.

"Arvan, et Läänes on Balti riikide kohta üha suurem huvi. Te olete vabad olnud nüüd 20 aastat ning arhivaaride ja ajaloolaste vaheline koostöö on üha tihenenud. Stanfordis pööratakse Balti riikidele nüüd kaugelt enam tähelepanu kui kunagi varem," selgitas David Jacobs.
Toimetas
Merili Nael

Kommenteeri