Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.
Marmorlõvid jõudsid taas Keila-Joa mõisat valvama
Keila-Joa mõisas kaks aastat kestnud restaureerimistööde käigus on saadud valmis mõisa fassaadi, välistööde ja kommunikatsioonidega, täna jõudsid koju tagasi ka truud valvurid - kaks marmorist lõvi -, keda muinsuskaitse seni oma hoole all hoidis.
Keila-Joa mõisa omaniku Andrei Dvorjaninovi sõnul on lõvid juba üle 200 aasta vanad. Keila-Joale tõi need tõenäoliselt mõisa esimene omanik, krahv Alexander von Beckendorff, vahendas "Aktuaalne kaamera".
"Need lõvid on valmistatud valgest Carrara marmorist ja eksperdid ütlevad, et see on Itaalia töö ja tõenäoliselt aastast 1800. Need lõvid on seda lossi valvanud 160-170 aastat," rääkis Dvorjaninov.
Kui mõisahoone välisilme on nüüd koos lõvide saabumisega läbi saanud, siis sisetööd võtavad veidi rohkem aega.
"Tegemist on keeruliste lagedega, see võtab aega nii arhitektuuriliselt kui tööde teostamise poole pealt. Loodame sisetöödega valmis saada aasta lõpuks. Kõrvalhoonete restaureerimised on ka alanud, on alanud tallikastelli ja külalistemõisa restaureerimine," selgitas Dvorjaninov.
Eesti muinsuskaitseameti peadirektori Kalev Uustalu sõnul on Keila-Joa mõisa renoveerimistood palju enamat kui lihtsalt ühe hoone taastamine.
"Kui me need lõvid enda hoole alla võtsime, oli Keila-Joa loss lootusetus seisus, raskes seisus, osade jaoks objekt, mis oli kadunud igaveseks ajaks. See, mis on tehtud ja kui hoolega on tehtud, kui põhjalikult on uuritud tausta ühe või teise pisiasja kohta, paneb imestama. Siin pole ainult ühe hoone taastamisega tegemist, vaid terve ajalookillu üleskorjamise ja elluäratamisega," kirjeldas Uustalu.
Mõisahoone fassaad valmib lõplikult 8. juuniks kui mõisahoovis toimub Keila-Joa 180. aastapäeva kontsert.
"Need lõvid on valmistatud valgest Carrara marmorist ja eksperdid ütlevad, et see on Itaalia töö ja tõenäoliselt aastast 1800. Need lõvid on seda lossi valvanud 160-170 aastat," rääkis Dvorjaninov.
Kui mõisahoone välisilme on nüüd koos lõvide saabumisega läbi saanud, siis sisetööd võtavad veidi rohkem aega.
"Tegemist on keeruliste lagedega, see võtab aega nii arhitektuuriliselt kui tööde teostamise poole pealt. Loodame sisetöödega valmis saada aasta lõpuks. Kõrvalhoonete restaureerimised on ka alanud, on alanud tallikastelli ja külalistemõisa restaureerimine," selgitas Dvorjaninov.
Eesti muinsuskaitseameti peadirektori Kalev Uustalu sõnul on Keila-Joa mõisa renoveerimistood palju enamat kui lihtsalt ühe hoone taastamine.
"Kui me need lõvid enda hoole alla võtsime, oli Keila-Joa loss lootusetus seisus, raskes seisus, osade jaoks objekt, mis oli kadunud igaveseks ajaks. See, mis on tehtud ja kui hoolega on tehtud, kui põhjalikult on uuritud tausta ühe või teise pisiasja kohta, paneb imestama. Siin pole ainult ühe hoone taastamisega tegemist, vaid terve ajalookillu üleskorjamise ja elluäratamisega," kirjeldas Uustalu.
Mõisahoone fassaad valmib lõplikult 8. juuniks kui mõisahoovis toimub Keila-Joa 180. aastapäeva kontsert.
Toimetaja: Merili Nael