Ettevõtjate usaldus pilveteenuste suhtes pole kasvanud
Eesti ettevõtted on pilveteenuste kasutamisel veel ettevaatlikud, kuid teenusepakkujate sõnul kasvab turg igal aastal jõudsalt, kuid oma andmete hoiustamiseks teenusepakkujat valides tasub eelnevalt teha veidi taustatööd.
Elisa tutvustas täna äriklientidele mõeldud uut pilvekontori teenust. Elisa Pilvekontor tähendab, et Elisa pakub koos Microsofti tarkvaraga ettevõtjale teenust, kus kõik tema andmed on teenusepakkuja juures serverites ehk n-ö pilves, kuhu pääseb igal ajal igast nutiseadmest ligi, vahendasid ERR-i raadiouudised.
Elisa ärikliendiüksuse juht ja juhatuse liige Jüri Teemant ütles, et kui võtta tavaline keskmine Eesti ettevõte, kus on 10 kuni 50 töötajat, siis juba täna hoitakse neid andmeid kusagil ettevõttele kuuluvas serveris.
"See aga tähendab seda, et ettevõte peab mingi investeeringu tegema ja seda serverit füüsiliste parameetritega ehk temperatuur, ruumikulu ja muu taoline ka veel arvestama," selgitas Teemant, kes lisas, et nende poolt pakutav pilveteenus on mõeldud neile, kes enda serverisse investeerida ei soovi, vaid pigem ostavad teenuse sisse.
Ettevõtjad eelistavad omada füüsilist serverit
Pilveteenus ettevõttele ei ole unikaalne. Eesti Telekomil on vastavalt firma suurusele välja töötatud kolm erinevat teenust.
Eesti ettevõtjad on pilveteenuse kasutamisel aga ettevaatlikud, EMT ja Elioni ärikliendi üksuse direktor Tarmo Kärsna ütleb, et vaid kolmandik ärikliendibaasi tuludest tuleb IT-lahendustest, mille sees on enamasti ka pilveteenus.
Teisisõnu tähendab see seda, et enamik väikeettevõtjatest eelistab andmeid siiski enda juures serveris hoida. "Eelkõige harjumus - mul on oma server ja tuttav poiss, kes teab IT-d ja kellele ma saan 24/7 helistada, siis kui midagi häda on," rääkis Kärsna.
Pilveteenuse puhul häirib Kärsna sõnul ettevõtjaid teenuse umbmäärasus ja turvalisusega seotud küsimused. Oma paroolide ja muu turvavarustuse hoolikas hoidmine on elementaarne, aga kuidas tagada, et mõni suur vend andmetes nuhkima ei pääse?
Microsofti Balti regiooni juht Rait Laane ütles, et tema usub rahvusvaheliste ettevõtete turvalisusesse. "Nad ei saa ajada äri, kui teenuse turvalisus ei ole tagatud, ja ma soovitan ka vaadata Microsofti ühte kaasust, kus Microsoft on kaevanud ühe USA ettevõtte kohtusse, kes nõudsid andmeid Iirimaal asunud serverist ja me ei andnud seda," rääkis Laane.
Lõugas: eelistada tuleks suuri
Üht kinnitavad kõik - pilveteenused on tulevik, tahame seda või mitte. Tehnoloogiaajakirjanik Hans Lõugas soovitab enne ükskõik millise pilveteenuse pakkuja kasutamist uurida selle tausta.
"Me oleme vähemalt Eestis harjunud sellise tugistruktuuriga, mida Eesti e-riik pakub, ja seetõttu me arvame, et kui asjad on internetis, siis need on üldiselt turvalised," rääkis Lõugas.
Tema sõnul tuleks usaldada tuntumaid teenusepakkujaid, kuna väga headel tingimustel teenust pakkuvad tundmatud ettevõtted ei pruugi nii palju tähelepanu turvalisusele pöörata.
"Eelistada tuleks suuri nimesid, kellel on suur vastutus oma klientide ees, või siis riiklikke pakkujaid, sest kasvõi Eesti kodanike portaalis saab hoida oma asju," rääkis Lõugas
Ühes võivad Euroopa Liidu kodanikud olla kindlad: kui nende andmeid hoiab mõni suur teenusepakkuja, kohustab Euroopa Kohtu tänavusügisene otsus neid andmeid hoidma Euroopa Liidu territooriumil, mis tähendab ka allumist euroliidu rangetele andmekaitseseadustele.
Toimetaja: Allan Rajavee