Rail Baltic tuleb: EL-i tulevik on tihe raudteevõrk ja hübriidlennukid

Rail Baltic Pärnu reisijate terminali arhitektuurivõistluse võitnud kavand Water Strider. (Foto: Pärnu linnavalitsus/OÜ Pluss)
Arni Alandi
21.06.2016 14:02
Rubriik: Majandus

Euroopa Liidu transpordipoliitika näeb ette keskkonnasõbralikke lahendusi, mis tähendab, et tulevikus sõidavad ringi elektrilaevad ning lendavad hübriidlennukid. Olulisim transpordiliik on aga raudtee ning soov Rail Balticut koostöös ehitada sai EL-is allkirjad alla.

Euroopa Liidu transpordivoliniku Violeta Bulci sõnul ei suuda peamiselt fossiilkütuseid kasutav lennuliiklus elektrifitseeritud raudteeliiklusega varsti enam konkureerida.

Bulc tuletas meelde, et kõigilt muudelt transpordiliikidelt raudteele ümber orienteerumine on Euroopa Liidus eesmärk omaette olnud juba ammu, eriti kaubavedude osas.

"Meie strateegia on vedada nii palju kaupa kui vähegi võimalik raudteel, sest Euroopa raudteed on enamasti juba elektrifitseeritud," selgitas Bulc põhimõtet ERR-i raadiouudistele.

Volinik rõhutas, et selline ulatuslik muutus ei saa juhtuda üleöö, kuid raudteetaristu arendamisse suunatakse pidevalt järjest rohkem raha. Samm-sammult rajatakse raudteeühendus ka paikadesse, kus seda veel ei ole.

Järgmise kümne aastaga püütakse muuta raudtee Euroopa Liidus konkurentsivõimeliseks võrreldes kõigi teiste transpordiliikidega nii taristu kui teenuste võtmes. Selleks tuleb aga muuta EL sõltumatuks välistest energiaallikatest. Seda saab teha just taastuvenergia rakendamisega.

Hübriidlennukid ja elektrilaevad

Lennunduses aga suurendatakse üha enam biokütuste kasutamist.

2030. aastaks peaksid ilmuma esimesed hübriidlennukid. Elektrilaevad juba seilavad Skandinaavia vetes.

Vajadust keskkonnasõbralike kaubavedude järele peab oluliseks ka Rail Baltic Estonia tegevjuht Indrek Orav. "Selle saavutamiseks on plaanis viia kaubaveod suures osas maanteedelt raudteele," kommenteeris Orav.

Rail Baltic on hädavajalik ka ühendamaks Balti riike Euroopa ühtsesse raudteevõrku. "See on väga oluline lõimimaks Balti riike Euroopa ühisturuga," rõhutas Bulc, lubades teha kõik endast oleneva, et Rail Baltic teoks saaks.

Rail Baltic tuleb

Hollandis Rotterdamis toimuvatel Euroopa transpordi päevadel (TEN-T) allkirjastati ka kaks Rail Balticu ehituseks vajalikku rahvusvahelist dokumenti.

Eile leppisid Eesti, Läti ja Leedu kokku Euroopa Liidu ühendamise rahastu (CEF) vahendite kasutamise ja kontrolli põhimõtted. Täna hommikul kohtusid Soome, Poola ja Baltimaade esindajad Euroopa Komisjoni koordinaatori Catherine Trautmanniga, et kinnitada valdmidust ehitada koostöös valmis Balti regiooni Euroopa südamega ühendav Rail Baltic.

"Kiire raudteeühendus on Kesk-Euroopast kaugemal asuvatele riikidele konkurentsivõime säilimiseks ja Euroopa terviklikuks arenguks väga oluline,“ sõnas Eesti nimel dokumentidele alla kirjutanud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi transpordi asekantsler Ahti Kuningas.

„Nende kahe dokumendiga kinnitasid kõik osapooled nii üksteisele kui projekti rahastavale Euroopa Komisjonile, et Rail Baltic tuleb," kinnitas Kuningas. 

Soome ja Poola on Rail Balticu planeerimis- ja ehitusfaasis projekti partneriteks, kellega Balti riigid näevad võimalust mõne aasta pärast oluliselt tihendada koostööd valmiva raudtee opereerimise korraldamisel ning kauba- ja reisijavoogude juhtimisel. „Euroopa Liidu praegune eelarveperiood lõppeb 2020. aastal ning siis on Rail Balticu valmimine juba piisavalt lähedal, et uue eelarveperioodi raames siduda Balti riike läbiva raudteega uusi taristuprojekte, olgu selleks siis Poolat läbiva trassikoridori kiiremaks ehitamine või raudtee võimalik pikendamine Helsingisse,“ selgitas Kuningas.

TEN-T on üleeuroopaline transpordivõrgustik, mis on jagatud üheksaks prioriteetseks põhikoridoriks. Eesti, Läti ja Leedu kuuluvad selles võrgustikus Põhjamere-Läänemere koridori, kus üheks olulisemaks Euroopa toel ehitatavaks uueks transpordiühenduseks on Rail Balticu kiire raudteeühendus.

TEN-T Põhjamere-Balti koridori iseloomustavad suured kauba- ja reisijateveo mahud ning see liidab Euroopa juhtivamad sadamad EL-i kiireimini areneva piirkonnaga – Läänemere piirkonnaga. Koridori üheks suuremaks puuduseks loetakse aga hea ja kiire raudteeühenduse puudumist Baltimaade ja ülejäänud Euroopa vahel.

Toimetas
Merilin Pärli

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

foto
Doksari Meie maailm, 6/12: Sädemete jõed
Täna 22:40

Gruusia pole mitte ainult veini ja kõrgete mägede maa, vaid selle pinnal voolab 25 000 jõge. Vulisev vesi on rikkus, mis on teinud riigist paljude investorite sihtkoha. Kuigi juba praegu tuleb 80 protsenti Gruusia elektrist hüdrojaamadest, siis lähitulevikus on kavas rajada rohkem kui 100 uut jaama. Loe edasi ja tutvu Gruusiat puudutava infograafikuga.

täna vikerraadios

foto
Reporteritund. Arstiabi kättesaadavuse ja kvaliteedi langus

Arstlikud erialaseltsid on teinud ühispöördumise valitsuse, riigikogu ja presidendi poole, mille sisu – arstiabi kättesaadavus ja kvaliteet on kriitiliselt halvenenud – arutame "Reporteritunnis". Ühispöördumist toetab oma laupäevases avalduses Eesti Arstide Liit.
Kuidas näevad arstiabi tulevikku Haigekassa juhatuse liige Maivi Parv, Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Helmen Kütt (pildil), Eesti Arstide Liidu peasekretär Katrin Rehemaa ja SA Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse liige Mart Einasto?
Küsib Kaja Kärner. Kuula 7. detsembril kell 14.05.

R2 aastahiti hääletus