EL loobub rändlustasude kaotamisel 90-päevasest piirangust

Video
Johannes Tralla, Brüssel
21.09.2016 14:31
Allikas: ERR/BNS
Rubriik: Majandus

Kolmapäeval loobus Euroopa Liit rändlustasude kaotamisel tugevat kriitikat pälvinud 90-päevasest piirangust, samas lubades väärkasutuse vältimiseks piisavate meetmete kehtestamist.

Vaid kahe nädala eest esitles Euroopa Komisjon ettepanekut, mille järgi võiks eurooplased tulevast aastast kasutada mobiiliteenuseid koduste hindadega kuni 90 välismaal viibitud päeval aastas, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Euroopa Parlamendis rahulolematust tekitanud idee võeti tagasi ning täna käidi välja plaan, kus rändlustasud kaoksid reisivatele eurooplastele järgmisest aastast täielikult ilma aja- ja mahupiiranguteta.

Kuna Euroopa liikmesriikides on sideteenuste hinnavahe kohati kuni sajakordne, tahab Komisjon välistada rändluse kuritarvitamise ehk olukorra, kus näiteks iirlane soetab Läti SIM-kaardi ja kasutab seda üksnes Dublinis.

"Meie uus lähenemine põhineb inimeste residentsusel. Kui inimene pole oma residentsust sisuliselt vahetanud, siis seni saab nautida rändlust nagu kodus, kui ta viibib mõnes teises EL-i liikmesriigis. Kui inimene käib iga päev mõnes teises liikmesriigis tööl ja seda tuleb EL-is tihti ette, siis meie ettepanek lubab kõigil nendel inimestel 365 päeval aastas kasutada rändlustasudevaba liikumist. Kuid kui inimene viibib pikka aega mõnes teises liikmesriigis, aga kasutab siiski odavama riigi SIM-kaarti, siis see viitab süsteemi väärkasutamisele," selgitas Euroopa Komisjoni digitaalse ühtse turu asepresident Andrus Ansip.

Tema sõnul veedab keskmine eurooplane välismaal 12 päeva aastas. Kui inimeste reisimisharjumused ei muutu, elavad telekomi ettevõtted rändlustasude kaotamise üle, leiab Ansip.

Vaidlused nõukogus ja Euroopa Parlamendis seisavad alles ees ning lõplik tõde rändlustasude kaotamise osas selgub tuleval aastal.

Tralla: rändlustasude kaotamine ei saa olema poliitiliselt lihtne

ERR-i Brüsseli korrespondent Johannes Tralla rääkis "Aktuaalsele kaamerale", et Euroopa mobiilikasutajate jaoks on see hea uudis, sest tähendab, et järgmise aasta juuni keskpaigast saab EL-is reisides kasutada mobiiliteenuseid oma koduriigi hindadega.

Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker loodab Tralla sõnul, et eurooplased mõtlevad neid rändlusgigabaite kasutades edaspidi tänulikult Komisjoni rollile ja et Brüsseli populaarsus, mis on praegu madalseisus, hakkab tõusma.

"Olgem ausad, on põhjust ka Komisjoni kiita, sest võrreldes 2007. aastaga, mil välismaal kasutatud GB eest ootas pärast postkastis 300-eurone arve, on tehtud tõesti märkimisvüäärne hinnakärbe. Tänased hinnamaksimumid tähendavad seda, et telekomfirmad saavad küsida ühe GB eest kuni 50 eurot," rääkis Tralla.

"See ei tähenda, et rändlustasude kaotamine saab olema poliitliselt lihtne, sest selleks tuleb korda teha või muuta vähemalt kahte seadusandlikku akti. Keerulisem neist on kokkulepe hulgihinna maksimummäärade langetamise osas, mille alusel telekomfirmad üksteisega arveldavad," lisas ta.

Tralla sõnul kardavad Põhja-Euroopa ettevõtted olukorda, kus peavad hakkama oma klientide rändluse eest peale maksma ja see võib viia koduturgudel hinnatõusuni. Seega nõuavad nad hulgihindade märkimisväärset alandamist.

Lõuna-Euroopa ettevõtted jälle ütlevad, et peavad turistide pärast palju investeerima ja seega ei saa nad hulgihindu alla lasta, sest see on neile oluline raha tagasiteenimise võimalus.

"Euroopa Komisjon üritab kahe äärmuse vahel leida keskteed ja on pakkunud välja, et hulgihinna maksimum langeks praeguselt 50 eurolt 8.50 peale ühe GB eest, aga poliitiline vastasseis on praegu selline, et on raske ennustada, mis hinnaga telekomettevõtted järgmisel aastal arveldama hakkavad ja kuidas see mõjutab koduseid hindu. Andrus Ansip on kindel, et hinnarallit ei tule," rääkis Tralla.

Toimetas
Priit Luts, Merili Nael

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

foto
Doksari Meie maailm, 6/12: Sädemete jõed
Täna 22:40

Gruusia pole mitte ainult veini ja kõrgete mägede maa, vaid selle pinnal voolab 25 000 jõge. Vulisev vesi on rikkus, mis on teinud riigist paljude investorite sihtkoha. Kuigi juba praegu tuleb 80 protsenti Gruusia elektrist hüdrojaamadest, siis lähitulevikus on kavas rajada rohkem kui 100 uut jaama. Loe edasi ja tutvu Gruusiat puudutava infograafikuga.

täna vikerraadios

foto
Reporteritund. Arstiabi kättesaadavuse ja kvaliteedi langus (5)

Arstlikud erialaseltsid on teinud ühispöördumise valitsuse, riigikogu ja presidendi poole, mille sisu – arstiabi kättesaadavus ja kvaliteet on kriitiliselt halvenenud – arutame "Reporteritunnis". Ühispöördumist toetab oma laupäevases avalduses Eesti Arstide Liit.
Kuidas näevad arstiabi tulevikku Haigekassa juhatuse liige Maivi Parv, Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Helmen Kütt (pildil), Eesti Arstide Liidu peasekretär Katrin Rehemaa ja SA Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse liige Mart Einasto?
Küsib Kaja Kärner. Kuula 7. detsembril kell 14.05.

R2 aastahiti hääletus