Väljaanne: Eesti töötaja on tänu Soome lähedusele Läti kolleegist paremas seisus

Rimi supermarket Tartus. (Foto: Postimees/Scanpix)
4.10.2016 12:11
Rubriik: Majandus

Väljaanne Re:Baltica on teinud pikema ülevaate Läti tööturust, mille puhul juhitakse tähelepanu sellele, et kuigi ligi pool Läti elanikest teenib kuus vähem kui 500 eurot, on valitsus nõus tõstma järgmisel aastal miinimumpalka vaid 10 euro võrra. Eesti puhul aga nenditakse seda, et siinsed kõrgemad palgad on tingitud eelkõige lähinaabrusest Soomega.

Artiklis tuuakse olukorra kirjeldamisel näiteks Rimi poeketis töötava kassiiri sissetulek.

Rootslaste omanduses olev Rimi on Lätis üks kahest suuremast poeketist - teine on Leedu investorite Maxima. Kahe peale kokku antakse tööd umbes 13 500 inimesele. Kassapidajate puhul erineb brutopalk ühe euro võrra - Rimis on kassapidaja palk enne maksude maksmist 469 eurot, Maximas aga 470 eurot. Pärast maksude maksmist jääb kassapidajale kätte umbes 340 eurot.

Läti tarbijahindadesse ümber arvutades makstakse Rootsis Rimi kassapidajale kolm korda rohkem, Eestis aga saab Rimi kassapidaja oma Läti kolleegist üle 100 euro rohkem palka.

Re:Baltica hinnangul oleks Rimi võimeline maksma Lätis ka kõrgemat palka - viimase kolme aasta jooksul on Euroopa Liidu ühes vaesemas riigis teenitud kasumit 63,1 miljonit eurot, millest 55,2 miljonit võeti omanike poolt dividendidena välja. Kusjuures EBIT-marginaal oli Rimil Lätis 4%, Eestis aga 0,2%, kuid kassapidaja palk oli Eestis sellest hoolimata oluliselt kõrgem. Põhjuseks on see, et nii keskmine palk kui ka miinimumpalk on Eestis kõrgemad, sest töötajatel on oluliselt lihtsam Soomes tööl käia.

Seega jõuab väljaanne kokkuvõtteks järeldusele, et Eesti Rimi maksab kassapidajatele rohkem, sest Soome läheduse tõttu ei saa ta endale lihtsalt vähem maksmist lubada.

Põhjus, miks Lätis tõstetakse miinimumpalka aeglasemalt kui sarnaste majandustega Eestis ja Leedus, on ka selles, ametiühingud on nõrgad, tööandjate lobitöö tugev ning avalikus debatis ei osaleda mõjukaid ja iseseisvaid ökonomiste, kes suudaksid selgitada vajadust miinimumpalga ja maksuvaba miinimumi tõstmise järele ning kes analüüsiksid rohkem ühiskondliku solidaarsuse puudumisest põhjustatud tagajärgi.

Märkimisväärne on ka see, et palkade tõstmise asemel, üritavad poeketid hoopis tootlikkust tõsta - heaks näiteks on iseteeninduskassad, mis hakkasid käesoleva aasta suvel üha rohkem Läti poodides kasutust leidma. Kuigi nii Rimi kui ka Maxima väidavad, et iseteeninduskassade eesmärgiks on muuta ostmine klientidele mugavamaks, ei saa nad ka eitada tõsiasja, et iseteeninduskassade abil üritatakse lappida tööjõupuudusest tekkinud auke.

Samas pole Rimi keskmise lätlase jaoks kehv tööandja, sest väiksemad poeketid maksavad oma kassapidajatele veelgi vähem ning paraku osaliselt ka ümbrikupalkade abil. Samuti tõstetakse Rimis palku regulaarselt, eriti neil, kes on ettevõttes kauem töötanud. Samuti pakutakse töötajatele koolitusi ning toetusi juhul, kui nad on tudengid.

Rimi Balticu tegevjuht Edgar Sesemann kommenteeris Re:Balticale saadetud vastuses, et olukorras on süüdi ka Lätis levinud varimajandus. "Esimene asi, mis tuleb palkade tõstmise jaoks lahendada, on seotud varimajandusega. Kui maksuamet oleks võimeline tagama, et kõik ettevõtted tegutsevad samade reeglite alusel ja et kõik maksavad makse, muutuks ka olukord turul ning me saaksime palku tõsta. See on tõsine probleem ja äärmiselt oluline aspekt selles diskussioonis," põhjendas ta.

Miinimumpalk on Lätis praegu 370 eurot, mis on vähem kui Eestis (430) ja Leedus (380). 2017. aastal tõstetakse seda 10 euro võrra, sest valitsuse kinnitusel ei peaks riigi majandus suuremale tõusule vastu. Leedu ja Eestis, kus majandus pole märkimisväärselt erinev, on viimase aasta jooksul aga miinimumpalka tõstetud 80 euro võrra, Lätis aga vaid 20 euro võrra.

Eurostati andmetest selgub ka see, et kõige madalamat palka teenivate inimeste maksukoormus on Lätis suurem kui Leedus ja Eestis ning see on suurem ka Euroopa Liidu keskmisest. Inimestel, kes teenivad pool keskmisest palgast, maksavad sellest 27,5% maksudeks. Euroopa Liidus on see näitaja 20,8%, Leedus 16% ja Eestis 17%. Ehk kui lätlane ja eestlane teeniksid mõlemad praegust Läti miinimumpalka 370 eurot, siis esimene saaks pärast maksude maksmist kätte 272,24 eurot, teine aga 325,26 eurot. Keskmist ja sellest kõrgemat palka teenivate lätlaste maksukoormus on aga lähedal Euroopa Liidu keskmisele.

Tulevikku silmas pidades on Lätis surve palkade tõstmiseks väga suur, sest elanikkond vananeb ja üha rohkem inimesi läheb tööle teistesse Euroopa Liidu riikidesse. Näiteks Rimis on täitmata 4% töökohtadest, kõige rohkem on töökäsi puudu Riias.

Maailmapanga arvestuste kohaselt on aastaks 2030 ligi pool - 46% - Läti tööl käivatest inimestest vanemad kui 55 eluaastat ning seega pole peagi enam kedagi eriti tööle võtta, nendib Re:Baltica lõpetuseks.

Toimetas
Laur Viirand

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

foto
Kapist välja, 4/8: Disain sisekujunduses
Täna 11:15

Eesti loomemajandus ei valmista ainult rõivaid ja aksessuaare, vaid ka põnevat disaini meie ümbruse tarvis. “Kapist välja” neljas saade viib meid andekate tootedisainerite juurde. Külastame uuenduslikke seinapaneele valmistava Okka tegijaid Tartus, välisturgudele pürgiva Valhalla loojat Terje Talpseppa Tallinna Loomeinkubaatoris ja Eesti edukaima sisekujundusfirma Shishi loonud Mart Haberit ning Taivo Pillerit Viimsis. Oma stiilieelistustest räägib värvika välimusega sisekujundaja Maile Grünberg.

täna vikerraadios

foto
Kuula rändajat. Gröönimaa

Sissejuhatav saade Gröönimaa rännusaadete sarjale.
Milline on selle maailma suurima saare loodus ja põlisrahvas?
Gröönimaast jääb suurem osa polaarjoonest põhjapoole. Enamikku saarest katab põhjapoolkera suurim jääkilp.
Saare ametlik keel on grööni keel, mis pärineb lääne-inuiti murdekeelest. Gröönimaa põlisrahvas, inuitid, tegeleb tänaseni peamiselt kalastamise ja küttimisega, nii nagu aastasadu tagasi.

Saate autor on Hendrik Relve. Foto: Gröönimaa jääkilp lennukilt /Hendrik Relve)

R2 aastahiti hääletus