Sõnnikulaotamise piirang hakkab sügiseti kehtima varem

Põllutööd. (Foto: Postimees/Scanpix Baltics)
13.10.2016 10:19
Rubriik: Majandus

Valitsus kiitis heaks veeseaduse muudatused, peamiselt puudutavad need sõnniku laotamise ajalisi piiranguid, mis hakkavad sügisperioodil kehtima senisest varem.

Algselt oli planeeritud, et vedelsõnniku laotamise ajapiirangud jõustuvad aastast 2023, kuid eelnõu järgi kehtestatakse need juba järgmisest aastast.

Praegu ei tohi lämmastikku sisaldavat mineraalväetist ja vedelsõnnikut laotada 1. detsembrist kuni 20. märtsini.

2018. aastal ei tohi vedelsõnnikut laotada 15. novembrist kuni 20. märtsini ning 2019. aasta sügisel ei tohi vedelsõnnikut laotada enam 1. novembrist.

Lämmastikku sisaldavaid mineraalväetisi ei või alates 2017. aastast laotada 15. oktoobrist kuni 20. märtsini.

Peamine sõnniku laotamisaeg on sügisel, kus põllumees on sõltuv ilmastikuoludest ja teiste sügistööde teostamise järjekorrast. Kuigi põllumehed on üldiselt keskkonnateadlikud ja palju kasutatakse vedelsõnniku maapinda sisestustehnoloogiat, võib väita, et senisest varasema laotamistähtaja kehtestamiseks puudub praegu vajalik tehnika hinnanguliselt ligi 30-40 protsendil tootjatest.

Laotamistähtaja lühendamisel planeerivad põllumehed peamiselt suurendada ostetava laotamise teenustöö kasutamise mahtu ja mitte teha täiendavaid investeeringuid.

Täiendavate seaduse muudatustega täpsustatakse põlluraamatusse kantavaid andmeid. Edaspidi tuleb põlluraamatusse kanda ka koristatud saagi kogused, mille alusel on võimalik hinnata külvieelselt planeeritud väetiste kasutamise efektiivsust.

Edaspidi peavad need, kes kasutavad 100 ja rohkem hektarit haritavat maad ning kasutavad lämmastikku sisaldavaid väetisi, koostama väetamisplaani.

Alates 2019. aastast peavad väetamisplaani koostama need, kes kasutavad 50 ja rohkem hektarit maad.

Toimetas
Priit Luts

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv2-s

foto
Laskesuusatamise MK etapp: Östersundis. Naiste sprint 7,5 km
Täna 12:35

Täie hoo saab veebruarikuus maailmameistrivõistlustega Hochfilzenis kulmineeruv laskesuusatamise hooaeg just Maailma Karikasarja avaetapi n-ö teise poolega juba jõulukuu esimesel nädalavahetusel Östersundis. Mõistagi on kohal kogu laskesuusatajate koorekiht eesotsas läinud hooaja Maailma Karika üldvõitja Gabriela Koukalovaga, kel rahvusvahelistelt tiitlivõistlustelt küll veel säravaimat medalit auhinnakapis pole. Huviga ootame Ameerika Ühendriikides harjutanud Johanna Talihärmi etteastet.

täna vikerraadios

foto
Eesti lugu. Pagulastena Ameerikas
Täna 13:05

Eestlased kohanesid Ameerikas üsna hästi, tehti tööd, kasvatati lapsi, aeti eesti asja ja pidutseti.
Fotol tantsivad kaerajaani New Yorgi Eesti Meeskoori lauljad 1962. aasta ballil Hiltonis.
New Yorgi Eesti meeskoorist ja teistest eestlaste tegemistest Ameerika Ühendriikides pärast teist maailmasõda räägib Tallinna Ülikooli doktorant Maarja Merivoo-Parro.

R2 aastahiti hääletus