EAS küsis Ilveselt Ärma talu eest 19 000 eurot tagasi, kokkulepe on neli aastat vana

Video
12.10.2016 15:53
Rubriik: Majandus

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) esitas OÜ-le Ermamaa tagasinõude summas 19 039 eurot, pärast Ermamaa osaniku Toomas Hendrik Ilvese kirjalikku avaldust mitte jätkata toetuse eest rajatud Ärma talu sihipärast kasutamist. Ilves on tagasinõude riigile tasunud. EAS-i selgitusel sõlmiti vastav kokkulepe Ilvesega neli aastat tagasi.

Toomas Hendrik Ilves esitas kirjaliku soovi mitte kasutada toetusega rajatud Ärma talu alates 1. jaanuarist 2017 sihtotstarbeliselt, mistõttu EAS esitas OÜ-le Ermamaa tagasinõude lähtuvalt EAS-i juhatuse 30. märtsi 2012 otsusest, millega EAS küsib toetuse osaliselt tagasi. Nimetatud otsuses arvestati ka asjaoluga, et OÜ-le Ermamaa kuuluv Ärma talu on võõrustanud presidendi ametisoleku aja jooksul arvukalt väliskülalisi ja mitteametlikke külalisi.

„Oleme tagasinõude esitamisel lähtunud varasemast EAS-i juhatuse otsusest ning arvestanud asjaolusid, mille alusel Ärma talu kasutamine turismiobjektina aastatel 2007-2016 oli piiratud,“ sõnas EAS-i juhatuse esimees Hanno Tomberg. „Tänaseks ei ole ilmnenud täiendavaid punkte, mis tingiks otsuse muutmise.“

Tomberg lisas kommentaaris ERR-ile, et selline kokkulepe tehti Ilvesega neli aastat tagasi. "Enne seda oli president 2007. aastal teinud taotluse, kus ta väga selgelt põhjendas, miks ta ei saa kasutada turismitalu turismitalu eesmärkidel vastavalt sellele, millised olid turvanõuded presidendile. Seetõttu oli ajutiselt peatatud külalistemaja kasutamine," selgitas Tomberg. "Täna on väga raske kommenteerida, miks see otsus just nii tehti. Lähtuti sellest, et Ärma talu oli varem kasutatud turismitaluna ja selle kasutusaeg peatus tulenevalt presidendi kahest ametiajast."

Tomberg möönis siiski, et presidendi puhul ei käibinud samasugused asjaolud kui muude toetusesaajate puhul, kes erineval põhjusel poleks saanud toetust sihipäraselt kasutada. "Kindlasti on need asjaolud teistsugused kui tavaasjaolud, sest toetuse saaja saamist presidendiks on väga raske ette prognoosida toetuse saamise hetkel," kinnitas Tomberg.

"Tolleaegsete reeglite järgi, juhul, kui objekti oli kasutatud sihipäraselt osa aega ja osa aega oli kasutamata, siis andsid tollased määrused õiguse küsida toetuse saajalt tagasi reeglina viis protsenti toetusest, teatud juhtudel ka 10-25 protsenti toetust. Sellest on lähtunud ka EAS-i juhatuse toonane otsus," selgitas Tomberg.

EAS-i juht lisas, et lähtuti õiglase kohtlemise printsiibist: kui toetuse saajale on toetuse summa eraldatud ja ta teab, mis tingimustel ja kui palju talt tagasi nõutakse, et siis seda järgitakse ka edaspidi. "Presidendil kui Ermamaa esindajal oli olemas otsus aastast 2012 ja ta teadis väga täpselt, et juhul, kui ta ei hakka kasutama objekti sihipäraselt, siis on EAS teinud otsuse nõuda tagasi kümme protsenti toetust." 

2012. aastal oli EAS-i juhatuse esimees Ülari Alamets.

Tomberg selgitas, et otsus vastav pressiteade just nüüd välja anda tulenes kokkuleppest Ilvesega, kes soovis toetuse tagasiküsitava osa kiiresti tagasi maksta ning avalikustada selle siis, kui see tagasimakse on ka tehtud.

Ta välistas võimaliku toetuse kuritarvituse ning kinnitas, et hilisemad kontrollid on tuvastanud, et projekti raha on kasutatud eesmärgipäraselt.

17 kuud sihipärast kasutust

OÜ Ermamaa sai 2006. aastal EAS-i vahendusel Euroopa Liidu struktuurifondidest 190 392 eurot toetust, mis oli mõeldud Viljandimaal asuva Ärma turismitalu arendamiseks. Toetusega saadud vara õnnestus OÜ-l Ermamaa kasutada turismi eesmärgil 17 kuud pärast toetuse otsuse tegemist.

Toetuse saaja esitas 06.11.2007 EAS-ile taotluse, millega soovis muuta äriplaani ja peatada ajutiselt külalistemajas majutus- ja turismiteenuse osutamine. EAS-i juhatuse otsusega peatati projekti sihipärase kasutamise kohustus kuni presidendi ametiaja lõpuni. Lisaks soovis president Toomas Hendrik Ilves võtta kogu objekti presidendi ametiajaks üürile.

Toetuse saaja palus nimetatud tingimusliku kokkuleppe pikendamist 5. novembril 2011. aastal, misjärel tegi EASi juhatus 30. märtsil 2012 otsuse, et hiljemalt 1. jaanuarist 2017, kui presidendi ametiaeg on lõppenud, jätkub algse äriplaani elluviimine kuni 31. juulini 2020 või kui seda ei järgita, esitab EAS toetuse saajale tagasinõude. OÜ Ermamaa osanik ja ametlik esindaja Toomas Hendrik Ilves esitas 10. oktoobril 2016 EAS-ile avalduse, milles ta kinnitas soovi mitte jätkata Ermamaa äriplaani järgimist. Ilves tasus tagasinõutud summa täna, 12. oktoobril.

Toimetas
Merilin Pärli

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

foto
Kapist välja, 4/8: Disain sisekujunduses
Täna 11:15

Eesti loomemajandus ei valmista ainult rõivaid ja aksessuaare, vaid ka põnevat disaini meie ümbruse tarvis. “Kapist välja” neljas saade viib meid andekate tootedisainerite juurde. Külastame uuenduslikke seinapaneele valmistava Okka tegijaid Tartus, välisturgudele pürgiva Valhalla loojat Terje Talpseppa Tallinna Loomeinkubaatoris ja Eesti edukaima sisekujundusfirma Shishi loonud Mart Haberit ning Taivo Pillerit Viimsis. Oma stiilieelistustest räägib värvika välimusega sisekujundaja Maile Grünberg.

täna vikerraadios

foto
Kuula rändajat. Gröönimaa

Sissejuhatav saade Gröönimaa rännusaadete sarjale.
Milline on selle maailma suurima saare loodus ja põlisrahvas?
Gröönimaast jääb suurem osa polaarjoonest põhjapoole. Enamikku saarest katab põhjapoolkera suurim jääkilp.
Saare ametlik keel on grööni keel, mis pärineb lääne-inuiti murdekeelest. Gröönimaa põlisrahvas, inuitid, tegeleb tänaseni peamiselt kalastamise ja küttimisega, nii nagu aastasadu tagasi.

Saate autor on Hendrik Relve. Foto: Gröönimaa jääkilp lennukilt /Hendrik Relve)

R2 aastahiti hääletus