Kinnisvarafirma juhi hinnangul on kriisi ajal kõrbenud põlluarendused tagasi
Kinnisvarafirma 1Partner juht Martin Vahter hoiatab, et turul tagasi arendajad, kes püüavad majanduskriisi ajal põhja läinud projekte üles soojendada. Vahter tõi välja, et lisaks pankadele finantseeritakse arendusi ka ühisrahastusplatvormide kaudu. Portaal Crowdestate toonitas samas, et enamik nende projektidest on rahastatud ka pankade poolt.
Martin Vahter täheldab, et korratakse eelmise kinnisvarabuumi vigu, kus maju ehitatakse ka ebasobivatesse piirkondadesse, vahendas "Aktuaalne kaamera".
"Silmas pean ma selliseid projekte eelkõige, mis ei ole läbi mõeldud, kus kogu infrastruktuur ei ole veel välja arendatud," ütles Vahter.
Vahter märkis, et kuna on buumile viitavaid märke, kus ostjaid on palju ja hinnad on tõusnud, siis algatatakse selle tuules ka selliseid projekte, mis kinnisvaraturu muutudes enam nii edukad ei oleks.
Majandusanalüütik Mihkel Nestor tõdeb, et elevus kinnisivara turul on põhjendatud kiire palgatõusu, kõrge tööhõive ja demograafiliste näitajatega.
"See uusarenduste tegemine on ka täna täiesti mõistetav. Demograafia juba mängib seal rolli. Lisaks sellele, et meil on kõrge hõive ja palgakasv, on ka sellises parimas eas noori väga palju, kes on asumas endale kodu ostma. Vanusegrupp 25 - 35. Mäletatavasti 80-ndate lõpus oli väga suur sündivus - 25 000 aastas, 1997. aastal see kahanes kuhugi 12 000 peale," ütles Nestor.
Vahteri sõnul osaleb arenduste finantseerimisel väikeinvestorite raha läbi ühisrahastusplatvormide, mis on valmis võtma suuremaid riske kui pangad.
"Kui eelmise kinnsvara buumi ajal, aastatel 2005 - 2007 olid peamised finatseerimisallikad pangad, siis täna on nende kõrvale tulnud ka ühisrahastusplatvormid," sõnas Vahter.
Vahter selgitas nende ilmumist sellega, et ühisrahastuses on lihtsam osaleda, sest ei ole tarvis nii suuri summasid.
Ühisrahastusplatvormi Crowdestate juht Loit Linnupõld kinnitab samas, et 90% tema firma projektidest on rahastatud ka pankade poolt.
"Pangad on valmis andma elukondliku arenduse vastu tavapärasest vähem raha, nõudes arendajalt rohkem omakapitali ja see on selle ühisrahastuskihi olemus - et aidata arendajatel pangast puudujääva raha vajadust katta. Samas on arendajal alati oma nahk mängus ehk meie oleme üks väike täiendav kapitalikiht kogu selle arendusprojekti juures," rääkis Linnupõld.
Toimetaja: Aleksander Krjukov