Veel pole selge, kuidas Rail Baltic kruusaga varustatakse

(Foto: ut.ee)
Madis Hindre
10.10.2016 10:13
Rubriik: Majandus

Riik loodab veebruariks välja selgitada, kas Rail Balticu trassi lähedal ka piisavalt ehituseks vajalikke maavarasid jagub. Probleem võib tekkida Pärnumaal, kus liiva ja kruusa praegugi vähe on.

Rail Balticu projektile kulub ligikaudu kümme miljonit kuupmeetrit liiva ja kruusa. Kuna neid maavarasid Lääne-Eestis kuigipalju pole, püüab riik välja selgitada, mil moel tagada, et suur raudteeehitus kruusapuuduse taha takerduma ei jääks, vahendasid ERR-i raadiouudised.

Läinud aastal kaevandati kogu eestis kokku 4,8 miljonit kuupmeetrit liiva ja kruusa. Rail Balticu rajamiseks kulub neid maavarasid hinnanguliselt enam kui kaks korda rohkem ehk kümme miljonit kuupmeetrit.

Kui võtta arvesse kõik, mida meie maapõu peidab, ei tohiks kümme miljonit kuupmeetrit mingit probleemi tekitada. Kui aga sama kogus veoautokoormateks ümber arvutada, saab selgeks, et objektile kaugemalt kui 50 kilomeetrit kruusa vedades, läheb materjali hind arutult kõrgeks.

Pärnumaal on maanteeamet juba praegu kvaliteetse liiva ja kruusa leidmisega hädas. Majandusministeeriumi nõuniku Anti Moppeli sõnul uuritaksegi praegu, kas ja kui palju lähedalasuvatest maavaradest puudust tuleb.

"Sealt uuringust saame teada, kas saame avada uusi maardlaid või meil tuleb rakendada rohkem logistilist poolt ja materjal kohale vedada või teha näiteks koostööd ka Läti vabariigiga," rääkis Moppel.

Selle kohta, kust ja kuidas vajalikku materjali tuua, on mõtteid erinevaid. Üks ja ilmselt kõige kallim lahendus oleks teha pikemaid ringe veoautodega, teise variandina on kaalumisel olemasolev raudtee ning kolmandaks võib vajadusel kasutada ka pärnu sadamat.

Ühe mõttena on välja käidud ka see, et võib-olla saaks osa vajalikust täiteainest asendada hoopis põlevkivi kaevandamisest üle jäänud aherainega, mis Ida-Virumaalt rongiga kohale veetaks.

Teine oluline küsimus, millele veel vastust otsitakse on see, kuidas võimalikult sujuvalt lahendada vajalike kaevanduslubade saamine.
Seda muidugi juhul, kui tänaste maardlatega projekti materjalivajadust ära katta ei suudeta.

Kui suudetakse, on lugu lihtne. Juba täna aktiivselt kaevandusloa taotlusi sisse andvad ettevõtjad müüvad kruusa ehitajale ja töö saab tehtud. Kaalumisel on aga ka võimalus, et vajadusel avatakse niiöelda riiklikud kruusamaardlad.

Asi on nimelt selles, et liiva või kruusakarjääri avamine on täna küllalt ajamahukas. Esmalt taotleb ettevõtja loa geoloogiliseks uuringuks, siis tuleb maavara niiöelda aktiivseks muuta, siis taotleda kaevandusluba ja teha kõik vajalikud lisauuringud.

Et tarvilikke kooskõlastusi ja dokumente on veel hulga rohkem, võib kaevandusloa saamine võtta aastaid.

Riiklike maardlate mõte oleks selles, et ühtselt toimetades läheks kõigi asjaajamistega ehk pisut kiiremini. Keskkonnaministeeriumi maapõueosakonna juhataja Maris Saarsalu tõdeb, et mõtet võib kaaluda, kuid ei usu, et see midagi kiiremaks muudaks.

Täpsemalt saab raudtee varustamisest maavaradega rääkida tuleva aasta veebruaris, mil selle kohane uuring valmis saab.

Toimetas
Priit Luts

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar