Alkoholitarbimine väheneb jõudsalt

(Foto: Postimees/Scanpix)
20.05.2016 13:52
Rubriik: Majandus

Alkoholi tarbimine vähenes mullu kolmandat aastat järjest ning on langenud vähemalt viimase kümne aasta võrdluses rekordmadalale tasemele, selgus Eesti konjunktuuriinstituudi ülevaatest.

Absoluutalkoholi ümber arvestatuna müüdi Eestis eelmisel aastal 13,8 liitrit legaalset alkoholi ühe elaniku kohta.

Lahutades sellest turistide panuse ning lisades juurde eeldatava illegaalse tarbimise (0,5 liitrit ühe elaniku kohta), moodustas Eesti elanike alkoholi tarbimine absoluutalkoholis ühe elaniku kohta 8,7 liitrit ehk 10,3 liitrit täiskasvanu kohta.

Võrreldes varasema aastaga vähenes alkoholi tarbimine täiskasvanud elaniku kohta 0,8 liitri võrra. Seejuures langes alkoholitarbimine kolmandat aastat järjest. Võrreldes 2007. aastaga on tarbimine vähenenud koguni 4,5 liitri võrra.

"On väga positiivne, et neljas aasta järjest on Eestis alkoholi tarbimine langenud, kuid WHO poolt soovitatud maksimummäärast (6 liitrit absoluutset alkoholi täiskasvanud elaniku kohta aastas) oleme veel kaugel," kommenteeris Eesti Konjunktuuriinstituut.

"Alkoholitarbimise vähenemise põhjusteks on ühiskonnas toimuv hoiakute muutus, osa elanike tervislikumad eluviisid, alkoholitarbimise sageduse vähenemine, müüdud toodete keskmise kanguse vähenemine," märkis instituut.

"Alkoholist tingitud tervisekahjud püsivad endiselt kõrged, kuid on loomulik et aastaid kestnud alkoholi liigtarbimine omab veel pikaajalist kahjulikku järelmõju."

Turistide alkoholiostud on aastaga vähenenud, kuid moodustavad ikkagi olulise osa (41%) Eesti turul müüdud alkoholist.

Alkoholi tarbimine vähenes eelmisel aastal ka Soomes, kus tarbimine langes 0,3 liitri võrra 9 liitrini.

Hinnad tõusid

Kui kaupade ja teenuste hinnad Eestis mullu pisut odavnesid, siis alkohoolsed joogid kallinesid peamiselt aktsiisitõusude mõjul 6%.

Kasvasid kõikide alkohoolsete jookide jaehinnad, kuid teistest enam kallinesid kanged alkohoolsed joogid. Näiteks tõusid viinade ja džinnide hinnad 10% ning liköörid kallinesid 16%.

Eelmisel aastal vähenes kõikide (välja arvatud puuvilja-marjaveinid) alkohoolsete jookide toodangu maht. Kangeid alkohoolseid jooke toodeti 15,4 miljonit liitrit, mida oli 22% aastatagusest vähem. Seejuures vähenes viina toodang rohkem kui neljandiku võrra.

Õlle tootmismaht oli 139,8 miljonit liitrit, vähenedes aastaga ligi 13%. Lahjasid alkohoolseid jooke valmistati 29,1 miljonit liitrit ehk 2,6% vähem. Puuvilja- ja marjaveine aga 9,8 miljonit liitrit ehk 2,4% rohkem.

Alkohoolsete jookide ekspordikäive langes enam kui neljandiku võrra 149,3 mln euroni. Kõige rohkem vähenes rahalises väärtuses õlle (39%) ja kangete alkohoolsete jookide (28%) väljavedu.

Alkohoolsete jookide impordikäive vähenes möödunud aastal 19% 227,6 miljoni eurot.

Toimetas
Oliver Kahu

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

foto
Välisilma dokk Terroristuudiod (Terror Studios, Prantsuse 2016) (1)
Täna 22:10

Oma ootamatu ja kogu maailma šokeerinud ilmumise järel on ISIS suutnud end tõestada kui üks kõige tõhusamaid ning jõhkramaid terroriorganisatsioone, mis kunagi eksisteerinud. Ent ilma efektiivse propagandata poleks see kaugeltki võimalik olnud. Kuidas toimib Islamiriigi propagandamasin? Millist sõnumit soovivad nad oma järgijatele ja maailmale edastada?

täna vikerraadios

foto
Reporteritund. Ootused haldusreformile Lääne-Nigula näitel

Esmaspäevase reporteritunni intervjuud on salvestatud Läänemaal, kus haldusreformi käigus plaanivad tänased Lääne-Nigula, Nõva, Noarootsi, Martna ja Kullamaa ühineda suureks Lääne-Nigula vallaks keskusega Taeblas.
Saade püüab anda aimu, millised on ühinemise eel inimeste ootused, mured ja kartused. Teiste seas saavad sõna Nõva lapsevanem Kaidi Silver-Schöbe, Noarootsi ettevõtja Ebekai Härm, Piirsalu külaseltsi eestvedaja Lea Lai. Vallavõimude poolset vaadet annavad usutlustes Kullamaa vallavanem Jüri Ott ning Lääne-Nigula vallavanem Mikk Lõhmus.
Saate autor on Arp Müller.

R2 aastahiti hääletus