Tallinna ravivõrgu tulevik: haiglakompleks Lasnamäel, polikliinikud mööda linna

Magdaleena polikliinik jääb alles ning seda ootab ees ka laiendus. (Foto: Martin Dremljuga/ERR)
Merilin Pärli
29.06.2016 16:12
Rubriik: Majandus

Tallinna linn teatas sel nädalal,et Lääne-Tallinna Keskhaigla Mustamäe polikliinik on arstidest tühjaks kolimisel, sest vana maja asemele ehitatakse uus. Ehkki uue, Lasnamäele ehitatava haiglakompleksi esmane plaan oli kõik teenused ühte kohta koondada, jäävad praeguse plaani järgi siiski alles ka osad polikliinikud teistes linnaosades.

Tallinna abilinnapea ja Tallinna haigla töögrupi juht Merike Martinson põhjendab Mustamäele uue polikliinikuhoone ehitamist hädavajadusega: Mustamäe ja Kopli ambulatoorse ravi hooned on kõige hullemas seisus. Esmane plaan renoveerida on aga asendunud uue hoone ehitamise plaaniga.

"Mustamäe polikliiniku renoveerimine oli meil juba ammu kokku lepitud, kuid kuna sotsiaalministeerium muutis ruuminõudeid perearstikeskustele, siis tuli plaan ringi teha ja tuleb hoopis uus maja ehitada," selgitas Martinson ERR.ee-le.

Lääne-Tallinna Keskhaigla (LTKH) Mustamäe polikliinikus tegutseb 26 perearsti ja eriarstid. Eriarstid on oma vastuvõtud juba teistesse polikliinikutesse ümber viinud, selle nädala jooksul kolitakse välja ka perearstid. Uus tervisekeskus peaks Mustamäele valmima järgmise aasta lõpuks.

Mustamäe polikliinik pole ainus, mis lisaks Lasnamäele rajatavale suurkompleksile mujale tegutsema jääb. Ehkki kogu haiglaravi koondub Lasnamäele, tegutsevad perearstikeskused ja osalt ka eriarstiabi edasi nii Mustamäel, Koplis, Haaberstis kui ka kesklinna Magdaleena polikliinikus. Praegune Tõnismäe polikliinik kolib oma tegevuse samuti Magdaleena polikliinikusse ümber - selleks plaanitakse Magdaleena korpust Euroopa struktuurivahendite abil laiendada.

Hooldusravi ja järelravi kohti lisandub

Haabersti uude ravikorpusesse jääb ka hooldusraviüksus. Mis saab Järve hooldusravihaiglast, on veel otsustamata. Kuna hooldusravikohti on praegu vähe, rajatakse neid kindlasti juurde - plaanis on täiendavad ligi 300 hooldusravi voodikohta. Võimalik, et nende paigutamiseks kaalutakse ka praeguseid Merimetsa või Meremeeste haigla hooneid, teise plaani kohaselt pannakse need hooned müüki, et finantseerida haiglaehitust Lasnamäele.

Abilinnapea Martinsoni kinnitusel on praegu nõrk koht ka järelravis, mistõttu tuleb ka selleks lisakohti plaanida. Magdaleena haiglas tegutsev taastusraviüksus plaanitakse seetõttu sinna alles jätta, lisaks peaks taastusravi saama tulevikus ka Lasnamäel.

Lisanduvad ravivõimalused toovad juurde ka uusi meditsiinilisi ja võimalik, et ka tugipersonali töökohti. Martinson usub, et kaasaegne töökeskkond meelitab ka noori arste ja õdesid.

Pelgulinna ravikorpus, kus praegu tegutsevad nii perearstid kui ka sinna ümber kolitud endine Keila taastusravikeskus soovivad oma ruumidesse edasi tegutsema jääda. Praegu on taastusravikeskusele välja renditud kaks korrust Pelgulinna haigla hoonest.

Kaks sünnitusmaja, kuid uutes kohtades

Lisaks Tõnismäe polikliinikule lõpetatakse ravi osutamine ka Lääne-Tallinna Keskhaigla Ravi tänava kompleksis - linn paneb selle müüki, et finantseerida uue haiglakompleksi 200 miljoni eurost suurehitust, mis hõlmab nii projekteerimist, ehitust kui ka sisustust.

Kokku on linnal plaanitud praeguste ravihoonete müügist teenida 50 mln eurot, ülejäänud investeering loodetakse kokku saada Tallinna linnalt, riigieelarvest ja Euroopa struktuurfondivahenditest.

Müüki lähevad ka mõlemad praegused sünnitusmajad - nii keshaigla kui ka Pelgulinna omad. Kaks sünnitusmaja siiski jääb: neist üks rajatakse Lasnamäe kompleksi, teine koostöös Põhja-Eesti Regionaalhaiglaga (PERH) Mustamäe lastehaigla kõrvale, et lastega seotud ravi kõik loogiliselt ühes kohas koos oleks. See hõlbustab ja kiirendab ravi vajavate vastsündinute abistamist.

Plaan sünnitusmaja Mustamäele ehitada pärineb juba 1980ndate lõpust ning võeti 2007. aastal vastu võetud lastehaigla detailplaneeringust. Lastehaigla kompleksi laiendatakse detailplaneeringus ette nähtud kahe 5-korruselise hoonega.

Täpsed plaanid paneb paika arengukava

Tallinna haigla suurprojekti on ette valmistanud töörühm eesotsas abilinnapea Merike Martinsoniga, kes kuulub nii Ida- kui ka Lääne-Tallinna Keskhaigla nõukokku. Kuidas kahe ühineva haigla üheks Tallinna haiglaks arendamise plaan edasi läheb, peaks aga detailselt selguma funktsionaalsest arengukavast, mille koostamiseks kuulutab linn sügisel välja riigihanke. Et püsida graafikus, peaks arengukava valmima hiljemalt aasta pärast, suveks.

"Enam ei saa jätkata töörühma tasandil, sest arengukavaga peab algama juba ettevalmistus projekteerimiseks," selgitas Martinson. See tähendab, et sügisel, pärast suvepuhkusi, peaks Tallinna haigla töörühm senisel kujul lõpetama. Arengukavaga jäävad aga tippspetsialistid kindlasti edasi tegelema. Töörühma viljaks ehk esimese staadiumi lõpuks on vajaduse määratlemine koos visiooniga, kuidas tulevast raviteenust linnas kavandada.

Visiooni järgi rajatakse Lasnamäele üks suur põhikorpus, mille kõrvale peaks eraldi hoonetena rajatama psühhiaatriakliinik, nakkuskorpus ja sünnitusmaja. Praeguse plaani järgi peaks kompleks valmima 2023. aastaks ning Martinson leiab, et see peaks käivituma terviklikult, mitte jupikaupa.

"Kui me tahame kaks suurhaiglat sisuliselt ühendada, siis on vaja kogu kompleks viia korraga üle. Ei saa alustada nii, et viia näiteks ainult EMO üle ja mitte teisi osakondi. Kogu kompleks tuleks korraga valmis ehitada, kaasa arvatud sünnitusmaja - kõik peab olema koos, selleks, et haigla tervikuna toimida saaks," selgitas Martinson.

Abilinnapea kinnitusel on mõlema suurhaigla juhid töörühmast väga koostööaltilt osa võtnud ning kõik on ühise visiooniga päri. Kuniks aga kolimine Lasnamäele füüsiliselt aset leidnud pole, ei plaanita ka organisatoorset ühendamist ellu viia.

"Ida- ja Lääne-Tallinna keskhaiglate ühendamine praegu erinevates linnaosades ei annaks mingit efekti, ma olen selles osas haiglajuhtidega sama meelt. Ühinemine on plaanis tulevikuvisioonis koos ehituse valmimisega," selgitas Martinson.


Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

foto
Mängufilm Maastik mitme kuuga (Eesti 2014)
Täna 21:40

Draama keskealisest mehest, kes elab oma naise ja lastega pealtnäha tavalist elu. Tegelikult on nende suhe tupikus. Mees tõmbleb kõigi endiste ja praeguste suhete vahel, teadmata täpselt, mida nendega peale hakata. Piiripeal elu hakkab mehe närvisüsteemi koormama, tegelik reaalsus ja unenäoline reaalsus sulavad kokku, järjest raskem on vahet teha, mis on tegelik ja mis luul.

täna vikerraadios

foto
Huvitaja. Kuidas hoida kokku küttearvetelt?  (3)

Milline kütte- ja ventilatsioonisüsteem tagab kulude kokkuhoiu, miks tasuks korteriühistutel võtta vastu Kredexi pakutav 40 protsendine (Ida-Virumaal isegi 50 protsendine) rekonstrueerimistoetus ja millised lahendused sobivad eramajadele, selgitab TTÜ professor Jarek Kurnitski.
Hooneautomaatikast ja nn targast majast räägib OÜ Elkoral juhatuse liige Aleks Loonurm.

Saatejuht on Meelis Süld. Kuula 9. detsembril kell 10.05.

R2 aastahiti hääletus