Ministeerium: uuel EL-i eelarveperioodil ei tohi korrata varem tehtud tarbetuid investeeringuid
Rahandusministeerium korraldab alates homsest infotuuri, kust tutvustatakse uue Euroopa Liidu eelarveperioodi toetusi, tähtis on, et enam ei korrata eelmisel eelarveperioodil tehtud jätkusuutmatuid investeeringuid.
Viimase kümne aasta jooksul kulutati Eestis 4,1 miljardit eurot Euroopa Liidu tõukefondide raha. Seni on eurotoetuste abil tehtud korda suur osa Eesti baastaristust ehk üle 600 kilomeetri maanteid, olulisi liiklussõlmi, raudteetaristut ja parandatud on ka joogivee- ja kanalisatsioonisüsteeme, vahendasid ERR-i raadiouudised.
Euroraha on aidanud elu säilitada ja töökohti luua ka ääremaal. Võrumaal Läti piiri ääres Varstu vallas tegutsev Krabi külaselts on näiteks taastanud vana rahvamaja, kus elavad õpilaskodus ka Krabi kooli õpilased.
"Töökohti on juurde tulnud, laste arv suureneb. Seda on väga vaja, sest vastasel juhul me lihtsalt sureme välja siin piiri ääres. Siin ei ole ju selliseid võimalusi, et vald saaks toetada," rääkis Krabi külaseltsi juht Jaana Kõvatu.
Väga tähtis on, et uuel eelarveperioodil ei korrataks eelmisel perioodil tehtud tarbetuid ja jätkusuutmatuid investeeringuid.
"Eelmise perioodi investeeringutest on tehtud mõned ülepaisutatud investeeringud, näiteks maantee infrastruktuuri, kus on ehitatud uhkeid ristmikke, ümbersõite," selgitas rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna juhataja Kadri Tali.
Uuel eurotoetuste perioodil on riigi prioriteedid majanduskasv ja tööhõive suurendamine. Samuti on prioriteedid majandus, keskkond, energeetika, transport ja infotehnoloogia.
"Oleme jõudnud arengujärku, kus meie majandus ei kasva enam nii kiiresti ja seetõttu on prioriteetne suurendada tootlikkust. Eesti on allhankemaa, mistõttu meil on tarvis arendada edasi oma tooteid ja teenuseid. Plaanis on toetada ettevõtjaid ja teadusasutuste koostööd," rääkis Tali.
Rohkem lähtutakse põhimõttest, et euroraha peab tagama arenguhüppe. "Et me teeksime investeeringuid sinna, kus sellest sünnib positiivne pikaajaline mõju majandusele ja sotsiaalvaldkonnale," märkis Tali.
Raha jõuab ka kõrgharidusmaastikule. Nii näiteks loovad Tartu ülikooli teadlased keskuse uute funktsioonidega disainerrakkude arendamiseks. Kas viimaks saab Tallinna ja Tartu vaheline Eesti tuiksoon ka kolme- või neljarealise maantee, on juba poliitilise otsuse küsimus.
Homme algavatel infopäevadel tutvustab rahandusministeerium uue Euroopa Liidu eelarveperioodi toetusi. Infopäevadel räägitakse, kuhu planeeritakse kulutada 3,5 miljardit euroraha aastatel 2014-2020.
Toimetaja: Merili Nael