ERR Brüsselis: Eesti ettevõtted ei pääse ligi Euroopa teadusrahastuse programmile
Vana Euroopa ülikoolid ja ettevõtted riisuvad teadusprogrammist Horisont 2020 koore, jättes uued tulijad, teiste seas ka Eesti, nuputama, kuidas saada üle Euroopa Liidu suurenevast innovatsioonilõhest. Eesti teadusagentuuri kutsel arutasid teadlased ja poliitikud selle probleemi üle Brüsselis.
Horisont 2020 kutsuti ellu Euroopa Liidu konkurentsivõime tõstmiseks. Investeeringud 70 miljardi eurosest ühiskassast peaks nutikad Euroopa ettevõtted viima mööda USA ja Aasia konkurentidest, looma hästi tasustatud töökohti, kasvatama majandust ja laskma tippteadlastel muretult maailma parandada.
Kuid aasta pärast programmi käivitumist on näha, et suurima tüki pirukast võtavad need, kel juba niigi hästi läheb, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Tartu Ülikooli professor Toivo Maimets nentis, et kõik viimaste aastate analüüsid näitavad, et edukad riigid lähevad eest ära ja mahajääjad jäävad maha.
Teisisõnu on tekkinud olukord, kus suured liikmesriigid on loonud endale viisi, kuidas oma teadust ja innovatsiooni arendada, kuigi Horisont 2020 peaks andma lisandväärtust kõikide liikmesriikide majandusse.
Toivo Maimetsa sõnul võib taolise väitega nõus olla. "Ehkki on olemas instrumente mahajääjate järeleaitamiseks aga nende eelarve moodustab 1% kogu programmi eelarvest," rääkis Maimets, kelle sõnul on probleem väga suur, kuid lahendusi on väga vähe.
Maimetsa arvates oleks mõistlik suurendada mahajäänud riikidele suunatud innovatsiooniabi, et mahajääjad suudaksid ületada tekkinud lõhe.
Haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi arvates on toetuse taotlemise reeglid liiga keerulised ja barjäärid liiga kõrged ning seetõttu ei pääse meie väiksed tegijad löögile. "See teema tuleb tõstatada ja seda peavad tajuma ka suured liikmesriigid," tunnistas Ligi.
Euroopa Parlamendi saadik Marju Lauristin ütleb, et Eesti innovatsiooni esile tõstmiseks peaksid ministeeriumid omavahel suuremat koostööd tegema.
"Majandus-, haridus-, sotsministeerium - kui palju on nende vahel horisontaalset üksteise nägemist ja nende probleemide välja selgitamist, kus võiks, meie oma teadust rakendades jõuda, Eesti ettevõtted euroopa ja maailma areenile," küsis Euroopa Parlamendi saadik.
Lauristini sõnul oleks praegu seoses digitaalsete teenuste ühisturu loomisega ülim aega ära kasutada kõiki algatusi ja võimalusi, mida turu avamine pakub.
"Selleks peab aga olema kuskil see pilk, mis neid seoseid näeb, mida võib-olla tegija ise, kes ninapidi oma asjas kinni on, ei märka," lausus Lauristin.
Toimetaja: Allan Rajavee