Õunakasvatajad peavad jaekettide tarnetingimusi liiga rangeteks

Video
Liisu Lass
10.10.2016 18:47
Rubriik: Majandus

See aasta on õunakasvatajatele olnud väga saagirohke. Ometi on suuremates jaekettides rohkem välismaa kui Eesti õunu ja kodumaised ubinad on pigem kallimad. Õunakasvatajad leiavad, et jaekettide seatud tarnetingimused on liiga ranged.

Üle Eesti on õunapuud lookas ja kehvemini ei kasva ubinad ka suuremates õunaaedades. Sellest hooliamta on Eesti õunad jaekettides võrreldes välismaiste õuntega vähemuses ja hindki on tihti kallim, ületades kilogrammi kohta ühte eurot, vahendas "Aktuaalne kaamera".


Rimi puu- ja köögiviljade kategooriagrupi juht Elis Suviste ütles, et igast Rimi kauplusest leiab praegu Eesti õuna ja hind ei ole ka kõige kallim. Ta märkis, et Eesti õunakasvatajad on oma hinda mahtude suurendamise eesmärgil allapoole toonud.

Eesti Aiandusliidu tegevjuht Raimond Strastini sõnul on jaekettide seatud tingimused Eesti tootjatele karmid.

"Nende õunte kogused võivad olla päris märkimisväärsed ja tarnetigimused on ka need, mida kaubanduskett tootjalt ootab, ehk siis, et see õun jõuaks mingiks kellaajaks kindlasse sihtpunkti ja tihtipeale küsitakse ka tootjalt transporti, mida tootjal pakkuda ei ole," sõnas Strastin.

Elis Suviste ütles, et tarnijate valikul on oluline kvaliteet, mistõttu peavad tootjad tooma oma õunad kesklattu, mitte konkreetsesse poodi. Teiseks peavad mahud olema sellised, et pood suudaks näiteks sama õunatootja õunu pakkuda nädal aega järjest. Väiketootjatele käib see aga üle jõu.

"Kui toode vastab kvaliteedile, siis meil on täna Eesti õuna pakkujate seas pakkujaid, kes suudavad meile tarnida kesklattu toodet ja sealt me tarnime edasi kauplustele," sõnas ta.

Marjamaa talu peremees Tõnu Oks leidis, et alustaval kasvatajal lihtne ei ole. "Minul on mahlad ja marjad seal Tartu konsumites juba paarkümmend aastat müügil olnud Minul on selles mõttes lihtsam, et mind teatakse. Kasvatajal, kes alustab väga lihtne ei olegi, sest see õun ongi meie kliimas niimoodi, et igal aastal ei tule mingit kindlat taset. Tuleb headel aastatel palju ja siis ongi oht see perioodilisuse teke."

Põhjusi, miks Eesti kohalikud tootjad ei suuda tarbijate vajadusi suuremal määral täita, on Raimond Strastini sõnul mitu. Näiteks ei ole piisavalt uuendatud viljapuuaedu. Teisalt on puudulik ka tootjate endi suutlikkus teha koostööd, et näiteks ühiselt seljad kokku pannes suuremaid koguseid poodi müüki viia.

Toimetas
Aleksander Krjukov

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

foto
Kapist välja, 4/8: Disain sisekujunduses
Täna 11:15

Eesti loomemajandus ei valmista ainult rõivaid ja aksessuaare, vaid ka põnevat disaini meie ümbruse tarvis. “Kapist välja” neljas saade viib meid andekate tootedisainerite juurde. Külastame uuenduslikke seinapaneele valmistava Okka tegijaid Tartus, välisturgudele pürgiva Valhalla loojat Terje Talpseppa Tallinna Loomeinkubaatoris ja Eesti edukaima sisekujundusfirma Shishi loonud Mart Haberit ning Taivo Pillerit Viimsis. Oma stiilieelistustest räägib värvika välimusega sisekujundaja Maile Grünberg.

täna vikerraadios

foto
Kuula rändajat. Gröönimaa

Sissejuhatav saade Gröönimaa rännusaadete sarjale.
Milline on selle maailma suurima saare loodus ja põlisrahvas?
Gröönimaast jääb suurem osa polaarjoonest põhjapoole. Enamikku saarest katab põhjapoolkera suurim jääkilp.
Saare ametlik keel on grööni keel, mis pärineb lääne-inuiti murdekeelest. Gröönimaa põlisrahvas, inuitid, tegeleb tänaseni peamiselt kalastamise ja küttimisega, nii nagu aastasadu tagasi.

Saate autor on Hendrik Relve. Foto: Gröönimaa jääkilp lennukilt /Hendrik Relve)

R2 aastahiti hääletus