Nordecon kavatseb müüa merepõhjast kaevandatud liiva Soome sadamaehitustele

(Foto: Toomas Huik/Postimees/Scanpix)
Madis Hindre
2.06.2016 13:22
Rubriik: Majandus

AS Nordecon plaanib Uhtju looduskaitseala kõrvalt merepõhjast kaevata välja kuni 2,5 miljonit kuupmeetrit liiva, et see Soome sadamahituste tarvis maha müüa. Nordeconi mäetööde osakonna juhataja Caspar Rüütli sõnul merepõhjast kaevandamine keskkonnale negatiivset mõju ei avalda ning seda kinnitavad ka senised uuringud.

Kunda sadamast tosin kilomeetrit põhjapool asub ligi 130 hektari suurune liivamaardla, kust AS Nordecon loodab välja kaevata kuni kaks ja pool miljonit kuupmeetrit liiva, vahendasid ERR-i raadiouudised.

Ehkki ehitusettevõte alustas oma mäetööstusega juba kahe tuhande kaheksandal aastal, oleks Letipea maardla nende jaoks seni kõige suurem kaevandamisprojekt. See omakorda nõuab Nordeconi mäetööde osakonna juhataja Caspar Rüütli sõnul ka suuremaid tellimusi.

"Vaadates, kui palju seal maardlas liiva arvel on ja kui palju meil on reeglina karjäärides liiva arvel, siis see maardla on tõesti kõige suurem," nentis Rüütli. Ta tõi näiteks, et kui maapealsest karjäärist antakse mõnele kliendile 200 tonni kruusa ära, siis 200 tonni liiva pärast veealla ei minda.

Lihtsustatult öeldes saab vee alt liiva kätte, kui merepõhi veesurvega segi paisata ning saadud segu laevale pumbata. Kui üleliigne vesi välja nõrgub, ongi mere poolt juba puhtaks pestud liiv käes ja müügiks valmis.

Mõju keskkonnale veel hinnatud pole

Siiski on niimoodi kaevandatud liiv maismaakarjäärist võetud liivaga võrreldes pisut kallim. Tulu võib aga tõusta seal, kus liiva saab kasutada sadamaehitusel. Sestap näebki Nordecon põhiliste klientidena Soome sadamaehitusi. See, kui suureks iga-aastased kaevandusmahud kujunevad, sõltub aga tulevastest klientidest. Muidugi ka sellest, kas tööde tegemiseks vajalik kaevandusluba ikka saadakse.

Nimelt hakatakse vajalikku keskkonnamõjude hindamist alles tegema. Et tarvilik dokument veel valmis pole, ei saa ka keskkonnaamet veealuse kaevandamise mõjusid veel kommenteerida. Küll tuleb märkida, et Letipea maardlast ligi pool kilomeetrit põhja pool asub pisike Sirga saar, ning sellega algav Uhtju looduskaitseala.

Randa mõjutavad lained, mitte veealune kaevandamine

Caspar Rüütli ei usu, et hüljestele armsaks saanud saar kaevandamist segama võiks hakata. "Pigem rannaalale mõjuvad kõige enam tormid, sest suured lained kujundavad kõige rohkem rannajoont," kinnitas Rüütli.

Seni on Eesti meredest suuremas mahus liiva kaevandatud Tallinna sadama ehituseks. Seda Naissaare piirkonna liivamaardlast. 2006. kuni 2010. aastani teostas Tartu Ülikooli Eesti mereinstituut Naissaare piirkonnas ka seiret, et kaevandamise mõjud välja uurida.

Mis puudutab põhjaloomastikku, siis see kaevandamise käigus ka hävis, kuid hakkas üsna kiiresti taastuma. Lähedal asuvate randade kujundamisele kaevandamine seire tulemuste järgi mõju ei avaldanud, seda tegi pigem 2007. aasta jaanuaritorm.

Küll aga oli Naissaare maardlate piirkonnas oluliselt vähem kalu, kui mujal.

Toimetas
Allan Rajavee

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv2-s

foto
MoeKunstiKino Rätsepmeister Yohji Yamamoto (Yohji Yamamoto. Dressmaker, Saksa 2015)
Täna 22:05

Ngo The Chau intiimne portreefilm viimase neljakümne aasta mõjukama ja mõistatuslikuma moelooja, 73-aastase Jaapani oskusmeistri Yohji Yamamoto elust ning tööst. Yamamoto laseb vaatajal heita pilgu kardina taha ja avaldab oma kõige isiklikumaid mõtteid ning tundeid. Film heidab valgust Yamamoto kunstilisele lähenemisele ja loomeprotsessile, vastandades seda tema nägemusega tänapäeva moetööstusest ning suunast, kuhu Jaapan ja kogu maailm on teel.

täna vikerraadios

foto
Huvitaja. Pakendiinfo mõistmine
Täna 10:05

Kui selge ja vajalik info peaks olema toiduainete pakenditel? Kui arusaadav on inimeste jaoks toote kalorsus, rasva-, suhkru- või soolasisaldus ja millised nõuded kehtivad tööstustele info avaldamise suhtes?
Saates räägivad toiduainete pakendiinfost Tervise Arengu Instituudi toitumisekspert Tagli Pitsi, Maaeluministeeriumi toidu üldnõuete büroo peaspetsialist Külli Johanson ja toiduliidu juhataja Sirje Potisepp.
"Huvitaja" teises pooles vahendame ERRi teadusportaali "Novaator" tervise- ja teadusuudiseid.

Saatejuht on Meelis Süld. kuula 6. detsembril kell 10.05.

VÄRSKED UUDISED

Viimase 24h uudised

R2 aastahiti hääletus