Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.
Lipstok: euroalaga ühinemine oli Eestile ainuvõimalik tee
Vastupidiselt pangandusekspert Indrek Neivelti hiljuti välja öeldud mõttele, et Eesti liitumisel euroalaga ei olnud majanduslikku alust, leiab ametist lahkuv Eesti Panga president Andres Lipstok, et liitumine oli ainuvõimalik.
Lipstok rääkis Vikerraadio saates "Reporteritund", et ei ole Neivelti hinnanguga nõus. Majanduslik alus euroalaga ühinemiseks oli tema sõnul juba see, et Eesti tegelik elu käis ja käib Euroopa Liidus ja euroalasse kuuluvate riikidega.
"Suhted, mis on selgelt majandusliku tasuvuse põhjal püsti pandud, on meile väga olulised ja ka kasu toonud," rõhutas keskpanga juht.
Ta lisas, et enne euroalaga liitumist räägiti palju krooni kursist ja selle püsivusest ning eurodes võetud laenudest.
"Selleks, et kõik ohud maha võtta ja saada baas paika, oli euroga ühinemine ainuvõimalik tee. Kõik muud lepingud, mis võiks veel garanateerida selliseid tagasimaksmiste kõikumisi, oleks olnud mitte ajutised, aga mitte niivõrd tugevad kui selgelt meie partneritega sama raha kasutamine," märkis Lipstok.
Rääkides sellest, kas Eesti oleks saanud buumiajal midagi teisiti teha, vastas ta, et tagantjärele tarkus on alati kõige parem, kuid kui toonasele lähemalt tagasi vaadata, oli Eesti väike ja avatud majandus sel ajal juba üsna kõvasti turgudele integreerunud. Tihti räägitakse, et laenudele oleks saanud intressi tõstmisega piiri panna, aga Lipstoki sõnul ei olnud samas ühtki regulatsiooni, mis keelanuks kuskilt mujalt laenu võtta, ja seetõttu suhtub ta sellesse ideesse skeptiliselt.
"Pankade kapitalinõuetega on täpselt sama asi - oleks saanud võib-olla neid rohkem pigistada, selle tulemusena üritada kõrgemat intressi laenuvõtjaile kaela määrida, aga uuesti, meie pankade kapitalinõuded saame kehtestada ainult Eestis ja nende samade pankade filiaalid, mis olid Lätis ja Leedus, meie kapitaliregulatsioonile ei allunud," tõi ta välja.
Seega oleks laenuvõtjad siinse kallima laenu asemel võtnud laenu Lätist ning tulemus oleks võinud isegi keerulisem olla, kuna protsess oleks meie kontrolli alt välja läinud, leiab Lipstok.
Kuna Eestit "müüdi" avatud ja liberaalse majanduskorraldusega riigina ning selle tõttu tulid siia ka välisinvesteeringud, võinuks pangajuhi hinnangul riiklikul tasemel regulatsioonide karmistamine võinud kahandada usaldust riigi sõnade vastu.
"Risk isseenesest oli päris suur, et kui mingeid suuri samme astuma hakata, võib tulemus korraks olla parem, aga suuremas pildis kehvem," nentis Lipstok.
"Suhted, mis on selgelt majandusliku tasuvuse põhjal püsti pandud, on meile väga olulised ja ka kasu toonud," rõhutas keskpanga juht.
Ta lisas, et enne euroalaga liitumist räägiti palju krooni kursist ja selle püsivusest ning eurodes võetud laenudest.
"Selleks, et kõik ohud maha võtta ja saada baas paika, oli euroga ühinemine ainuvõimalik tee. Kõik muud lepingud, mis võiks veel garanateerida selliseid tagasimaksmiste kõikumisi, oleks olnud mitte ajutised, aga mitte niivõrd tugevad kui selgelt meie partneritega sama raha kasutamine," märkis Lipstok.
Rääkides sellest, kas Eesti oleks saanud buumiajal midagi teisiti teha, vastas ta, et tagantjärele tarkus on alati kõige parem, kuid kui toonasele lähemalt tagasi vaadata, oli Eesti väike ja avatud majandus sel ajal juba üsna kõvasti turgudele integreerunud. Tihti räägitakse, et laenudele oleks saanud intressi tõstmisega piiri panna, aga Lipstoki sõnul ei olnud samas ühtki regulatsiooni, mis keelanuks kuskilt mujalt laenu võtta, ja seetõttu suhtub ta sellesse ideesse skeptiliselt.
"Pankade kapitalinõuetega on täpselt sama asi - oleks saanud võib-olla neid rohkem pigistada, selle tulemusena üritada kõrgemat intressi laenuvõtjaile kaela määrida, aga uuesti, meie pankade kapitalinõuded saame kehtestada ainult Eestis ja nende samade pankade filiaalid, mis olid Lätis ja Leedus, meie kapitaliregulatsioonile ei allunud," tõi ta välja.
Seega oleks laenuvõtjad siinse kallima laenu asemel võtnud laenu Lätist ning tulemus oleks võinud isegi keerulisem olla, kuna protsess oleks meie kontrolli alt välja läinud, leiab Lipstok.
Kuna Eestit "müüdi" avatud ja liberaalse majanduskorraldusega riigina ning selle tõttu tulid siia ka välisinvesteeringud, võinuks pangajuhi hinnangul riiklikul tasemel regulatsioonide karmistamine võinud kahandada usaldust riigi sõnade vastu.
"Risk isseenesest oli päris suur, et kui mingeid suuri samme astuma hakata, võib tulemus korraks olla parem, aga suuremas pildis kehvem," nentis Lipstok.
Toimetaja: Karin Koppel