Keskkonnaõiguse jurist: Rail Balticu Nabala-Tuhala kaitsealale rajamise idee on samaväärne Kihnule viigerhülge konservivabriku rajamisega
Kodanikuühenduse Avalikult Rail Balticust eestvedamisel toimus täna Tallinna keskraamatukogus pressikonverents, kus Harju maavanem Ülle Rajasalu, looduseksperdid Mati Kose ja Kai Klein ning Keskkonnaõiguse Keskuse jurist Siim Vahtrus rääkisid, miks ei peaks Rail Balticu trassi ehitama läbi Nabala-Tuhala kaitseala.
Kodanikuühendus Avalikult Rail Balticust on oma eesmärkidena sõnastanud mõistliku ja otstarbeka raudteeühenduse Euroopaga elukeskkonda kõige vähem kahjustavas asukohas, nii et raudtee planeerimisel, ehitamisel ja kasutamisel on arvestatud regionaalhuvidega, raudtee planeerimine on teaduspõhine, kogukondi sisuliselt kaasav, aus ja läbipaistev ning selle rajamise ja kasutamisega tekkivad kahjud kompenseeritakse õiglaselt.
Keskkonnaõiguse Keskuse jurist Siim Vahtrus ütles, et esitas küsimuse, kas selline trassi valik läbi Nabala-Tuhala kaitseala oleks üldse õiguspärane. Ta tõi näiteks paralleeli rajada kihnu saarele viigerhülge konservi tootmise tehas. "Viigerhülgeid ei tohi küttida, aga mis siis? majanduslikult tundub selle tehase ehitamine mõttekas," sõnas Vahtrus.
"Hetkel Rail Balticu Nabala-Tuhala kaitsealale rajamise idee on samaväärne Kihnule viigerhülge konservivabriku rajamisega," leidis ta.
Vahtrus märkis, et kui seda siiski teha, siis tuleks hakata muutma Nabala-Tuhala kaitseala kaitseeeskirju. "Tuleb otsast peale läbida see sama menetlus, mis läbiti kaitseala loomiseks, see võttis aega aastaid," ütles Vahtrus.
"Väga üheselt on selge see, et looduskaitseseaduse ja selle antud konkreetse ala eeskiri ei luba raudtee ehitamist Nabala looduskaistealale. /.../ See sisuliselt tähendaks osa selle ala väljalülitamist kas looduskaitse alt täielikult või siis seal kehtivate piirangute muutmist väga olulsiel määral," rääkis Vahtrus "Aktuaalsele kaamerale".
Vahtrus lausus, et Nabala-Tuhala kaitseala trassivalik on ideaalne võimalus Rail Balticu projekt põhja lasta.
Ka Harju maavanem Ülle Rajasalu ütles, et uute ekspertiiside tellimine ja rakendamine võib aga aega võtta aastaid. "Isegi kui see kaitsekiri muudetakse, siis sinna läheb uue planeerimise käigus aasta-poolteist. Meie ei jõua enam rongile, meile ei anta raha enam," tõdes ta.
Rajasalu lisas, et trassi muutmisega peaks paljude asjadega otsast alustama. Praeguse trassi on kooskõlastanud kohalikud omavalitsused ning neid läbides arendab see Rajasalu sõnul ka kohalikku rongiliiklust.
"Siis hüvasti kohalik rongiliiklus, siis tulebki kaks rongi, üks hommikul, teine õhtul, ja trass läbi metsa, kellele me seda teeme," sõnas Rajasalu.
Eesti Keskkonnaühenduste Koja esindaja Kai Klein lausus, et Nabala-Tuhala kaitseala tehakse teatud väärtuste kaitsmiseks ja nüüd tahetakse seda lõhkuma hakata. "Trass lõhuks kaitseala ära. Ei saa rääkida enam terviklikust kaitsealast, tekivad jupid mille kaitseväärtused hakkavad langema."
Looduskaitseekspert Mati Kose sõnul on Nabala-Tuhala kaitsealal muljetavaldav komplekt loomade liike ja nende elupaiku. Ta nentid, et kui loomade liikumise koridorid katki lõigata, siis võib see tähendada ka potentsiaalset riski liiklusohutusele lähedalasuvatel maanteedel.
Lõplik sõna trassi kulgemise osas jääb maavanematele. Enne läheb see aga kooskõlastusringile ministeeriumitesse.
Rahandusminister Sven Sester tegi ettepaneku kaaluda seda, et tänaseks kokkulepitud trass vandada ümber jooksma läbi Nabala-Tuhala looduskaitseala eelkõige seetõttu, et siis läheks see maksma kümneid miljoneid eurosid vähem. Ta lisas toona, et Rail Balticu halb mõju looduskaitsealale ei ole piisavalt tõendatud.
Täispikkuses pressikonverents:
Toimetaja: Merilin Pärli, Merili Nael