Juncker: Nord Stream 2 peab vastama Euroopa Liidu, mitte Venemaa õigusnormidele (1)

Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker. (Foto: Molly Riley/AFP/Scanpix)
18.06.2016 12:15
Rubriik: Majandus

Euroopa Komisjoni hinnangul võib gaasijuhtme Nord Stream 2 projekt silmitsi seista samalaadsete juriidiliste takistustega nagu South Stream, mille ehitamise Venemaa Brüsseli nõuete tõttu katkestas. Komisjoni juht Jean-Claude Juncker saatis vastava sisulise arvamuse Nord Stream 2 projekti kohta üheksale EL-i liikmesriigi liidrile, seal hulgas ka Eesti riigijuhtidele, 3. juunil.

"Kui Nord Stream 2 rajatakse, siis peab see vastama Euroopa Liidu energia- ja keskkonnaalastele õigusnormidele. See nõue kehtib ka merealuse taristu puhul, mis jääb liikmesriikide territoriaalvetesse ja majandusruumi," kirjutas Juncker, vahendas Euobserver.

Komisjoni juht lisas, et gaasijuhtme ehitamine ei saa toimuda õiguslikus vaakumis või Venemaa seaduste järgi. Nord Stream 2 peaks sarnaselt oma eelkäijale ühendama Venemaa ja Saksamaa gaasivõrku läbi Läänemere, kuid torujuhtme lõigud jäävad ka Taani, Soome, Saksamaa ja Rootsi territoriaalvetesse.

Euroopa Liidu energiamajandust puudutav seadusandluse nn. kolmas pakett kohustab torujuhtme omanikku loovutama tootmisvahendeid ja jagama torujuhet konkurentidega. Antud seaduse tõttu otsustas Venemaa katkestada South Stream torujuhtme ehitamise, mis oleks pidanud kulgema Musta mere põhjast ning ühendama Venemaa gaasivõrgu läbi Bulgaaria Austriaga.

Gazprom: EL-i reeglid ei kehti Nord Stream 2 merealusele taristule

Gazprom, mis on loonud nii South kui ka Nord Streami projektid, lootis saada Euroopa Komisjonilt tingimuste leevendust. Näiteks ütles Gazpromi omanduses oleva Nord Stream 2 kontserni kõneisik Jens Mueller maikuus, et EL-i nõuded ei kehti Nord Stream 2 taristule, mis jääb Läänemere põhja.

"Nord Stream 2 toob gaasi Euroopa Liidu energiaturu piirile, kuid South Stream oleks pidanud transportima gaasi ka EL-i siseturule jääval territooriumi," selgitas Mueller kahe projekti erinevusi. "Torujuhtmed, mis transpordivad Nord Stream 2 abil imporditud gaasi edasi EL-i territooriumil peavad vastama Euroopa Liidu õigusnormidele, kuid mitte Nord Stream 2."

Ida- ja Kesk-Euroopa riigijuhtide mured

Juncker saatis 3. juunil oma arvamuse Horvaatia, Tšehhi, Eesti, Ungari, Läti, Leedu, Poola, Rumeenia ja Slovakkia riigijuhtidele, kuna antud riikide liidrid olid avaldanud muret, et Nord Stream 2 kasvatab Kesk-Euroopa sõltuvust Vene gaasist ja idanaabri energiaturust. Lisaks märkisid Ida- ja Kesk-Euroopa riikide juhid, et uue gaasijuhtme rajamine laastaks Ukraina majandust.

Samas ütles Komisjoni president, et ei välista võimaliku juriidilise raamistiku leidmist, mille alusel võiks Nord Stream 2 ehitamine siiski toimuda. Junckeri sõnul on ta kontakteerunud Saksamaa esindajatega ning ta lubas hoida kõikide liikmesriikide ministreid asjade käiguga kursis.

Juncker: eelistan gaasijuhet, mis jagamise asemel liidab

Juncker tunnistas, et üheksa liikmesriigi mured Nord Stream 2 mõju pärast Euroopa Liidule on sügavamad kui juriidiline vaidlus.

Komisjoni presidendi hinnangul võib uus torujuhe mõjutada märkimisväärselt Euroopa Liidu energiaturgu, kuid samal ajal ei pruugi see tuua juurde uusi energiaallikaid. Juncker viitas kirjas asjaolule, et Nord Stream 2 ja Nord Stream 1 tõttu saaksid Venemaa ja Saksamaa enda kontrolli alla 70 protsenti kõikidest Vene gaasitarnetest.

"Ma loodan, et tänu teie jätkuvale toetusele Euroopa Liidu energiataristu loomisele, mis meid lõhestamise asemel liidaks," lisas Juncker poliitilise alatooniga kommentaari. Sama tsitaati kasutas Juncker ka Peterburis toimunud majandusfoorumil, mida Komisjoni president külastas enne kohtumist Vene riigipea Vladimir Putingia.

Foorumil märkis Juncker, et eelistab torujuhtmeid, mis jagamise asemel ühendavad.

Nord Stream 2 peaks praeguste plaanide kohaselt alustama tööd 2020. aasta sügisel. Projekti enamusosaniku Gazpromi kõrval osalevad gaasijuhtme rajamises ka Saksa ettevõtted BASF ja E.ON, Prantsusmaa energiafirma Engie, Austria OMV ja Hollandi-Ameerika ühisettevõtte Shell.

Toimetas
Allan Rajavee

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

foto
Kapist välja, 4/8: Disain sisekujunduses
Täna 11:15

Eesti loomemajandus ei valmista ainult rõivaid ja aksessuaare, vaid ka põnevat disaini meie ümbruse tarvis. “Kapist välja” neljas saade viib meid andekate tootedisainerite juurde. Külastame uuenduslikke seinapaneele valmistava Okka tegijaid Tartus, välisturgudele pürgiva Valhalla loojat Terje Talpseppa Tallinna Loomeinkubaatoris ja Eesti edukaima sisekujundusfirma Shishi loonud Mart Haberit ning Taivo Pillerit Viimsis. Oma stiilieelistustest räägib värvika välimusega sisekujundaja Maile Grünberg.

täna vikerraadios

foto
Kuula rändajat. Gröönimaa

Sissejuhatav saade Gröönimaa rännusaadete sarjale.
Milline on selle maailma suurima saare loodus ja põlisrahvas?
Gröönimaast jääb suurem osa polaarjoonest põhjapoole. Enamikku saarest katab põhjapoolkera suurim jääkilp.
Saare ametlik keel on grööni keel, mis pärineb lääne-inuiti murdekeelest. Gröönimaa põlisrahvas, inuitid, tegeleb tänaseni peamiselt kalastamise ja küttimisega, nii nagu aastasadu tagasi.

Saate autor on Hendrik Relve. Foto: Gröönimaa jääkilp lennukilt /Hendrik Relve)

R2 aastahiti hääletus