Hoonete energiatõhususe nõuded ei arvesta soojatootmise viimasete aastate tehnoloogilisi arenguid
Hoonete energiatõhususe nõuded ei arvesta soojatootmise osas viimastel aastatel toimunud tehnoloogilisi arenguid mistõttu energiamärgiste väljastamine ei pruugi enam adekvaatselt kajastada ühe või teise soojatootmise viisi energiasäästlikkust.
Näiteks valmis äsja Tallinna tehnikaülikoolis uuring, mis näitab tehnoloogilist arenguhüpet kaugkütte osas, ometi on kehtivate nõuete järgi see teiste kütteliikidega võrreldes saanud ebaõiglase energiatõhususe hinnangu, vahendas "Aktuaalne kaamera".
"Koostootmisjaamad ja taastuvkütusele ehk siis enamikus hakkepuidule üle viidud kaugküttetootmist, mida Eestis on väga paljudes kohtades välja ehitatud ja ka võrkudesse on palju investeeritud, et võrgukadusid vähendada. Sellega on Eesti kaugküte 10 aastaga oluliselt efektiivsemaks muutunud," ütles TTÜ ehitusteaduskonna professor Jarek Kurnitski.
"Nüüd on valminud ka vastav uuring, mille tulemused on ministeeriumile üle antud. Kui energitõhususe määrusi hakatakse üle vaatama eeldatavasti järgmisel aastal, siis ministeeriumil on ka võimalus nende tulemustega arvestada. Välja on kuulutamisel uurimishange, kus me hakkame üle vaatama kõiki hoonete energiatõhususega seotud määrusi," lisas Kurnitski.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi teatel on kõigis energiasektorites olnud niivõrd kiire areng, et kogu energiatõhususe määrustik vaadatakse üle.
"Me proovime kogu seda uut määrustepaketti üles ehitada selliselt, et energiatootjad, kes tarnivad energiat, oleksid õiglaselt käsitletud. See võib mõnes piirkonnas kaasa tuua seda, et kaugkütte kasutamine on soodsam. Aga mõnes piirkonnas võib elektrikütte kasutamine olla soodsam," märkis majandusministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja Andrus Väärtnõu.
Toimetaja: Aleksander Krjukov