Hoonete energiatõhususe nõuded ei arvesta soojatootmise viimasete aastate tehnoloogilisi arenguid

Video
28.04.2016 19:04
Rubriik: Majandus

Hoonete energiatõhususe nõuded ei arvesta soojatootmise osas viimastel aastatel toimunud tehnoloogilisi arenguid mistõttu energiamärgiste väljastamine ei pruugi enam adekvaatselt kajastada ühe või teise soojatootmise viisi energiasäästlikkust.

Näiteks valmis äsja Tallinna tehnikaülikoolis uuring, mis näitab tehnoloogilist arenguhüpet kaugkütte osas, ometi on kehtivate nõuete järgi see teiste kütteliikidega võrreldes saanud ebaõiglase energiatõhususe hinnangu, vahendas "Aktuaalne kaamera". 

"Koostootmisjaamad ja taastuvkütusele ehk siis enamikus hakkepuidule üle viidud kaugküttetootmist, mida Eestis on väga paljudes kohtades välja ehitatud ja ka võrkudesse on palju investeeritud, et võrgukadusid vähendada. Sellega on Eesti kaugküte 10 aastaga oluliselt efektiivsemaks muutunud," ütles TTÜ ehitusteaduskonna professor Jarek Kurnitski.

"Nüüd on valminud ka vastav uuring, mille tulemused on ministeeriumile üle antud. Kui energitõhususe määrusi hakatakse üle vaatama eeldatavasti järgmisel aastal, siis ministeeriumil on ka võimalus nende tulemustega arvestada. Välja on kuulutamisel uurimishange, kus me hakkame üle vaatama kõiki hoonete energiatõhususega seotud määrusi," lisas Kurnitski.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi teatel on kõigis energiasektorites olnud niivõrd kiire areng, et kogu energiatõhususe määrustik vaadatakse üle. 

"Me proovime kogu seda uut määrustepaketti üles ehitada selliselt, et energiatootjad, kes tarnivad energiat, oleksid õiglaselt käsitletud. See võib mõnes piirkonnas kaasa tuua seda, et kaugkütte kasutamine on soodsam. Aga mõnes piirkonnas võib elektrikütte kasutamine olla soodsam," märkis majandusministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja Andrus Väärtnõu.

Toimetas
Aleksander Krjukov

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

foto
Kapist välja, 4/8: Disain sisekujunduses
Täna 11:15

Eesti loomemajandus ei valmista ainult rõivaid ja aksessuaare, vaid ka põnevat disaini meie ümbruse tarvis. “Kapist välja” neljas saade viib meid andekate tootedisainerite juurde. Külastame uuenduslikke seinapaneele valmistava Okka tegijaid Tartus, välisturgudele pürgiva Valhalla loojat Terje Talpseppa Tallinna Loomeinkubaatoris ja Eesti edukaima sisekujundusfirma Shishi loonud Mart Haberit ning Taivo Pillerit Viimsis. Oma stiilieelistustest räägib värvika välimusega sisekujundaja Maile Grünberg.

täna vikerraadios

foto
Kuula rändajat. Gröönimaa

Sissejuhatav saade Gröönimaa rännusaadete sarjale.
Milline on selle maailma suurima saare loodus ja põlisrahvas?
Gröönimaast jääb suurem osa polaarjoonest põhjapoole. Enamikku saarest katab põhjapoolkera suurim jääkilp.
Saare ametlik keel on grööni keel, mis pärineb lääne-inuiti murdekeelest. Gröönimaa põlisrahvas, inuitid, tegeleb tänaseni peamiselt kalastamise ja küttimisega, nii nagu aastasadu tagasi.

Saate autor on Hendrik Relve. Foto: Gröönimaa jääkilp lennukilt /Hendrik Relve)

R2 aastahiti hääletus