Kinnisvarabüroo: vanade paneelmajade korterid teevad hinnahüpet
Tallinna korteriturul on hinnahüppe teinud seni odavama otsa kinnisvara ehk vanad korterid paneelmajades. Põhjuseks on suur nõudlus odavamate korterite järele, mis on asunud nende hinda kergitama.
Ehkki Tallinna korterite tehinguhinnad on püsinud aasta jooksul küllalt stabiilsena, iseloomustab 2016. aastat pruugitud korterite pakkumiste hiiliv hinnatõus, mis on ostjate jaoks jõudmas taluvuse piirile, vahendab Pindi Kinnisvara.
Ettevõtte müügipartner Peep Sooman selgitas, et ehkki tehingute arv ja ka terve Tallinna keskmine hinnatase on väga sarnane mullusele, on teatud varatüüpide pakkumishinnad pidevas tõusutrendis.
„Kõige järsemaks hüppajaks on paneelmajade korterid ehk turu odavam hinnaklass. Nende hinnatõusu on soodustanud siiani kaks tegurit: esiteks on Tallinna elanike arv pidevalt kasvav ja surve odavamate toodete järgi üha kasvab; teiseks on kasvanud investorite hulk, kes soetab madalama klassi varasid väljaüürimise eesmärgil,“ rääkis Sooman.
„Kui üksikud räämas erandid välja jätta, siis oleme tagasi aastas 2006, mil terve ühiskond ahhetas, sest 3-toaline paneelmaja korter maksis miljon krooni (63 900 eurot)," meenutas ta.
Soomani sõnul on pretsedenditu olukord, kus uute ja pruugitud korterite hinnavahe on vaid paarkümmend protsenti.
„Nii väikeseks on saanud vahe minna vaid seetõttu, et tihedas konkurentsis tegutsevad arendajad eelistavad kiiret väljamüüki, samas järelturul on pakkumiste arv aina kahanev,“ põhjendas Sooman.
Tallinnas on hetkel pakkumises ca 5500 korterit, millest ligi 1800 on uued. Aasta alguses oli pakkumiste koguarv 6000.
Tartus läheb kaubaks kallim korter
Tartu elukondlikku kinnisvaraturgu iseloomustab tänavu märgatavalt kasvanud tehingute arv uusarenduste ja teiste kallimate varadega.
Nii Tartus kui selle lähiümbruses on korterite ja ridamajade uusarendusi jõudsalt lisandunud ning ka ostjatest pole Pindi Kinnisvara väitel puudust.
Siiski pole Tartu keskmine tehinguhind aastaga oluliselt muutunud, kuna kallimate varade kõrval annavad suure panuse tehingustatistikasse ka odavamad järelturu tüüpkorterid, mille hinnad on aasta jooksul sõltuvalt piirkonnast ka veidi langenud. Suurenenud on ka üüritulu teenimise eesmärgil sooritatavate korteriostude arv.
Väikelinnad vaevlevad pakkumiste puuduses
Seevastu väikelinnades on kinnisvarahinnad küll madalad, ent see ei tähenda alati, et valik suur oleks. Vastupidi, lõviosas väikelinnades on korterite valik väga väike ja ilusat ning hubast korterit tuleb tikutulega taga otsida.
Pindi Kinnisvara lääne regiooni juht Annely Sermat ütles, et pakkumistepõud on peaaegu igas väiksemas linnas.
„Väga tihti taandub asi sellele, mida korteri müügist saadava rahaga peale hakata. Niisama raiskamiseks on seda liiga palju, Tallinnasse korteri ostmiseks või eramu ehitamiseks aga liiga vähe ja nii ongi sajad varaomanikud otsustanud oma tühjaks jäänud korteri pigem välja üürida või vähemlikviidsetes piirkondades lihtsalt sõbrale-tuttavale kasutada andnud,“ rääkis Sermat.
Sermati sõnul on väikelinnade pakkumiste arv langenud pooleteise aasta jooksul kuni poole võrra. Iseäranis raske on leida heas seisukorras, kohe sisse kolimiseks sobilikku elamispinda.
Üürikorterite soetamise laine
Ehkki Swedbanki eraklientide laenuosakonnast kinnitati ERR-ile, et nende statistika väljaüüritavatesse korteritesse investeerimist ei näita, nimetab Pindi Kinnisvara oma tähelepanekutel turul toimuvat väljaüüritavate korterite soetamise ralliks.
Peep Soomani sõnul nimetab rahvasuu seda pensioni neljandaks sambaks. „Kliima kinnisvarasse investeerimiseks on tõesti soosiv, sest hoiuseintressid on olematud, muud investeerimisinstrumendid on märksa labiilsemad ja samas on ainuüksi kodumajapidamistel hoiustejääk ca 6 miljardit eurot, mis lausa kisendab väljundi järele,“ selgitas ta.
„Tallinna ja Tartu üürikorteritesse investeerimine on mõistlik seni, kuni seda tehakse omavahenditest, nii on investor turukõikumiste eest rohkem kaitstud. Muudes piirkondades tasuks olla ettevaatlikum, kuna erinevalt Tallinnast ja Tartust kahaneb enamiku teiste linnade elanike arv ja seega ka nõudlus elamispinna järele pigem langeb,“ hoiatas Sooman.
„Üürikorteritesse investeerimislaine rahvusspordiks tituleerimine pole liialdus- meie hinnangul ostetakse pea kolmandik korteritest praegu mitte oma tarbeks, vaid üürile andmiseks,“ ütles ta.
Sooman rõhutas, et iga investeerimisega kaasnevad riskid ning arutu korterite laenuraha abil kokku kuhjamine lõpeb lõpuks ikka nii, nagu ta on ka varem lõppenud: kaardimajake variseb väiksemagi majandusvõnke korral robinal kokku.
Toimetaja: Merilin Pärli