Vedaja ja tellija usuvad, et tänavu kilomeetrite pikkused järjekorrad parvlaevadele ei kordu

Video
Margus Muld, Saaremaa
14.05.2016 22:21
Rubriik: Majandus

Lähinädalatel asub mandri ja Muhumaa vahel liikuma suveks sellele liinile toodud parvlaev Mercandia - eile hilisõhtul Virtsu sadamasse jõudnud aluse tellis riik ja see peaks muutma mandri ja suursaarte vahelise laevaliikluse tipphooajal sujuvamaks. Selleks eraldas riik ka täiendavalt poolteist miljonit eurot.

Eile Hiiumaal kõikide osapooltega paika pandud plaanide kohaselt jäävad Virtsu-Kuivastu liinile sõitma parvlaevad Hiiumaa, Mercandia ja Ionas, Rohuküla-Heltermaa liinil sõidavad Regula, St. Ola ja Harilaid, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Kindlasti tuleb arvestada sadamatega, ilmastikuga ja laevade piirangutega. Sündinud kokkulepe arvestab kõiki neid tingimusi ja sisuliselt tagab mõlemale saarele võimalikult hea üleveo võimekuse," kinnitas majandusministeeriumi lennundus- ja merendusosakonna juhataja Taivo Linnamägi.

Ajutiselt liinile toodud Mercandia on rõõmuks kõigile kunagise liinil olnud Viire fännidele, sest tegemist on Viire sõsarlaevaga.

"Viire fännklubil on siiralt põhjust rõõmustada, sest laev on üks-ühele Viire. Pisut on modifitseeritud selle reisijate osa. Seda me ilmselt peame pisut ringi tegema. Aga laev on kohal ja Viire mis Viire. Riik on selle laeva tellinud juunist augustini ja ma usun, et me peame sellega alustama sõitmist juba varem. Võib-olla on vaja mõnele olemasolevale laevale anda pisut puhkust enne hooaega," rääkis Saaremaa Laevakompanii tegevjuht Tõnis Rihvk.

Vähemalt esialgu hakkab Mercandia vedama ainult alumise autotekiga, kuhu mahub Tõnis Rihvki kinnitusel kuni 90 sõidukit.

"Ülemine autotekk sõltub Saarte Liinidest ehk sadama valdajatest. Me oleme oma pöördumise neile teinud. Võib-olla jõuavad nad ka taastada Viire rambid ja me saame sõita ka n-ö kahe tekiga," ütles Rihvk.

Nii vedaja kui tellija usuvad, et eelmisel suvel üle aastate taas tekkinud kilomeetrite pikkused järjekorrad laevale pääsemiseks tänavu enam korduda ei tohiks. Selle nimel on riik suursaarte laevaliiklusesse panustanud täiendavalt ligi poolteist miljonit eurot, mis võimaldab näiteks Virtsu-Kuivastu liinil teha kuni tuhatkond lisareisi.

Toimetas
Merili Nael

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

foto
Kapist välja, 4/8: Disain sisekujunduses
Täna 11:15

Eesti loomemajandus ei valmista ainult rõivaid ja aksessuaare, vaid ka põnevat disaini meie ümbruse tarvis. “Kapist välja” neljas saade viib meid andekate tootedisainerite juurde. Külastame uuenduslikke seinapaneele valmistava Okka tegijaid Tartus, välisturgudele pürgiva Valhalla loojat Terje Talpseppa Tallinna Loomeinkubaatoris ja Eesti edukaima sisekujundusfirma Shishi loonud Mart Haberit ning Taivo Pillerit Viimsis. Oma stiilieelistustest räägib värvika välimusega sisekujundaja Maile Grünberg.

täna vikerraadios

foto
Kuula rändajat. Gröönimaa

Sissejuhatav saade Gröönimaa rännusaadete sarjale.
Milline on selle maailma suurima saare loodus ja põlisrahvas?
Gröönimaast jääb suurem osa polaarjoonest põhjapoole. Enamikku saarest katab põhjapoolkera suurim jääkilp.
Saare ametlik keel on grööni keel, mis pärineb lääne-inuiti murdekeelest. Gröönimaa põlisrahvas, inuitid, tegeleb tänaseni peamiselt kalastamise ja küttimisega, nii nagu aastasadu tagasi.

Saate autor on Hendrik Relve. Foto: Gröönimaa jääkilp lennukilt /Hendrik Relve)

R2 aastahiti hääletus