Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.
Riigiprokuratuur lõpetas osaliselt Tsäkko ja Priske süüasja
Riigiprokuratuur lõpetas osaliselt majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) kantsleri Marika Priske ja maanteeameti eksjuhi Tamur Tsäkko kriminaalasja, milles uuriti võimalikke kuriteokahtlusi seoses teedeehituse riigihangetega Liiapeksi-Loobu, Aruvalla-Kose ning Loo-Maardu teelõigul.
"Prokuratuur on seisukohal, et kuna riigiametnike tegevus ei toonud endaga kaasa lepingumuudatusi ega põhjendamatuid väljamakseid, siis ei ole nad riigihangete teostamise nõudeid rikkunud," ütles riigiprokuratuuri pressiesindaja Katrin Lunt ERR-i uudisteportaalile.
Liiapeksi-Loobu teelõiguga seotud episoodis uuriti kahtlusi, mille järgi püüti ehitajale kompenseerida riigi poolt kulutusi, mida ei olnud ette nähtud hankelepingus.
Kriminaalmenetluses tuvastati, et AS Nordecon Infra tegi riigile ettepaneku, milles taotles hankelepingu teatud osades muutmist, viidates vastasel korral lepingu lõpptähtaja ja garantiitingimuste mittekinnipidamisele.
Marika Priske pakkus välja, et ühe kompromissina võiks riik AS-ile Nordecon Infra kompenseerida bituumeni hinna kallinemise. Bituumeni hinna kallinemise kompenseerimine jäi aga tegemata, kuna MKM-i töötajate hinnangul polnud bituumeni hinna kompenseerimine hankelepingu järgi võimalik ja oleks kaasa toonud võimaliku Euroopa Liidu toetuse tagasinõudmise.
Lisaks andis Tamur Tsäkko AS Nordecon Infra esindajatele lubaduse kompenseerida 10 000 m² metallvõrgu paigaldamine maantee freesitavatele lõikudele, kuigi tellijapoolne insenerjärelevalvefirma pidas vajalikuks vaid 1800 m² paigaldamist.
Nii insenerjärelevalvefirma kui maanteeameti spetsialistid ei toetanud Tsäkko ettepanekut, mistõttu võrku mittevajalikuks peetavas osas lõppkokkuvõttes ei paigaldatud.
Aruvalla-Kose teelõiguga seotud episoodis nähtub kohtueelse menetluse käigus kogutud tõenditest, et riigihangete teostamise nõuete rikkumise tõttu oli tekkinud olukord, kus ükski pakkumine ei vastanud enam hanke tingimustele.
Tamur Tsäkko, olles sellest teadlik, lõi ühispakkujatele AS Nordecon Infra ja Ramboll Eesti AS põhjendamatuid eeliseid, tunnistades riigihangete teostamise nõudeid rikkudes ja talle alluvaid ametnikke survestades riigihankes edukaks nimetatud ühispakkujate poolt esitatud pakkumuse.
Hankeleping jäi aga sõlmimata, kuna rahandusministeerium tühistas toime pandud rikkumise tõttu hiljem riigihanke tervikuna.
Riigiprokuratuur asus kohtueelse menetluse käigus kogutud tõendeid analüüsides seisukohale, et kuigi hankemenetlus sisaldas mitmeid rikkumisi, tühistas rahandusministeerium lõpptulemusena hanke ning hankemenetlus ei toonud kaasa lepingu sõlmimist ega vastavate Euroopa Liidu struktuuritoetuste suunamist ja kasutamist.
Kuna hankelepingut ei asutud vahetult sõlmima ega toetusi kasutama, ei saa seda käsitleda vahetu kuriteo toimepanemise alustamisega karistusseadustiku § 25 lõige 2 mõttes.
Aruvalla-Kose teelõiguga seotud episoodis jätkub kriminaalmenetlus Tamur Tsäkko ja Marika Priske suhtes konkurentsi kahjustava kokkuleppe sõlmimise katse ja sellele kaasaaitamise osas ning Erkki Suuroru ja Nordecon AS-i suhtes konkurentsi kahjustava kokkuleppe sõlmimise katse osas.
Loo-Maardu teelõiguga seotud episoodis esitatud kahtlustuse järgi oli Tsäkko teadlik ühispakkujate AS Merko Ehitus, Tallinna Teede AS ja SIA Merks poolt maanteeametile esitatud võimalikest valeandmetest ning ei lubanud riigihankekomisjonil nõuda pakkujalt kvalifikatsiooni tõendamiseks esitatud dokumentide sisu selgitamist või selgitamist võimaldavate andmete või dokumentide esitamist.
Kahtlustuse kohaselt survestas Tsäkko hankekomisjoni tegema oma siseveendumuse vastast ettepanekut kvalifitseerida hankes osalenud ühispakkuja.
Prokuratuuri hinnangul ei ole tuvastatud ühispakkujate esindaja teadlik valeandmete esitamine maanteeametile ning sellest tulenevalt ei saa selliste andmete ebaõigest sisust pidada teadlikuks ka maanteeameti poolt teavet käsitlenud ametnikke.
Samuti arvestas prokuratuur seda, et riigihangete ameti juures asuv vaidlustuskomisjon oli samas küsimuses seisukohal, et ühispakkujate edukaks tunnistamise otsus maanteeameti poolt ei põhine ebaõigetel alustel.
Loo-Maardu episoodis jätkub kriminaalmenetlus Tsäkko suhtes karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis sätestab usalduse kuritarvitamist seoses hankelepingu muutmisega sõiduradade liikluskorralduses.
Liiapeksi-Loobu teelõiguga seotud episoodis uuriti kahtlusi, mille järgi püüti ehitajale kompenseerida riigi poolt kulutusi, mida ei olnud ette nähtud hankelepingus.
Kriminaalmenetluses tuvastati, et AS Nordecon Infra tegi riigile ettepaneku, milles taotles hankelepingu teatud osades muutmist, viidates vastasel korral lepingu lõpptähtaja ja garantiitingimuste mittekinnipidamisele.
Marika Priske pakkus välja, et ühe kompromissina võiks riik AS-ile Nordecon Infra kompenseerida bituumeni hinna kallinemise. Bituumeni hinna kallinemise kompenseerimine jäi aga tegemata, kuna MKM-i töötajate hinnangul polnud bituumeni hinna kompenseerimine hankelepingu järgi võimalik ja oleks kaasa toonud võimaliku Euroopa Liidu toetuse tagasinõudmise.
Lisaks andis Tamur Tsäkko AS Nordecon Infra esindajatele lubaduse kompenseerida 10 000 m² metallvõrgu paigaldamine maantee freesitavatele lõikudele, kuigi tellijapoolne insenerjärelevalvefirma pidas vajalikuks vaid 1800 m² paigaldamist.
Nii insenerjärelevalvefirma kui maanteeameti spetsialistid ei toetanud Tsäkko ettepanekut, mistõttu võrku mittevajalikuks peetavas osas lõppkokkuvõttes ei paigaldatud.
Aruvalla-Kose teelõiguga seotud episoodis nähtub kohtueelse menetluse käigus kogutud tõenditest, et riigihangete teostamise nõuete rikkumise tõttu oli tekkinud olukord, kus ükski pakkumine ei vastanud enam hanke tingimustele.
Tamur Tsäkko, olles sellest teadlik, lõi ühispakkujatele AS Nordecon Infra ja Ramboll Eesti AS põhjendamatuid eeliseid, tunnistades riigihangete teostamise nõudeid rikkudes ja talle alluvaid ametnikke survestades riigihankes edukaks nimetatud ühispakkujate poolt esitatud pakkumuse.
Hankeleping jäi aga sõlmimata, kuna rahandusministeerium tühistas toime pandud rikkumise tõttu hiljem riigihanke tervikuna.
Riigiprokuratuur asus kohtueelse menetluse käigus kogutud tõendeid analüüsides seisukohale, et kuigi hankemenetlus sisaldas mitmeid rikkumisi, tühistas rahandusministeerium lõpptulemusena hanke ning hankemenetlus ei toonud kaasa lepingu sõlmimist ega vastavate Euroopa Liidu struktuuritoetuste suunamist ja kasutamist.
Kuna hankelepingut ei asutud vahetult sõlmima ega toetusi kasutama, ei saa seda käsitleda vahetu kuriteo toimepanemise alustamisega karistusseadustiku § 25 lõige 2 mõttes.
Aruvalla-Kose teelõiguga seotud episoodis jätkub kriminaalmenetlus Tamur Tsäkko ja Marika Priske suhtes konkurentsi kahjustava kokkuleppe sõlmimise katse ja sellele kaasaaitamise osas ning Erkki Suuroru ja Nordecon AS-i suhtes konkurentsi kahjustava kokkuleppe sõlmimise katse osas.
Loo-Maardu teelõiguga seotud episoodis esitatud kahtlustuse järgi oli Tsäkko teadlik ühispakkujate AS Merko Ehitus, Tallinna Teede AS ja SIA Merks poolt maanteeametile esitatud võimalikest valeandmetest ning ei lubanud riigihankekomisjonil nõuda pakkujalt kvalifikatsiooni tõendamiseks esitatud dokumentide sisu selgitamist või selgitamist võimaldavate andmete või dokumentide esitamist.
Kahtlustuse kohaselt survestas Tsäkko hankekomisjoni tegema oma siseveendumuse vastast ettepanekut kvalifitseerida hankes osalenud ühispakkuja.
Prokuratuuri hinnangul ei ole tuvastatud ühispakkujate esindaja teadlik valeandmete esitamine maanteeametile ning sellest tulenevalt ei saa selliste andmete ebaõigest sisust pidada teadlikuks ka maanteeameti poolt teavet käsitlenud ametnikke.
Samuti arvestas prokuratuur seda, et riigihangete ameti juures asuv vaidlustuskomisjon oli samas küsimuses seisukohal, et ühispakkujate edukaks tunnistamise otsus maanteeameti poolt ei põhine ebaõigetel alustel.
Loo-Maardu episoodis jätkub kriminaalmenetlus Tsäkko suhtes karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis sätestab usalduse kuritarvitamist seoses hankelepingu muutmisega sõiduradade liikluskorralduses.
Toimetaja: Marek Kuul