Oviir: vabakaubanduslepingu kõnelusi võivad ohustada USA presidendivalimised

Video
Mart Linnart
3.05.2016 18:58
Rubriik: Majandus

Keskkonnaorganisatsioon Greenpeace lekitas Euroopa Liidu ja USA vabakaubanduslepingu üle peetavate läbirääkimiste dokumendid ja hoiatas, et leppel on kaugeleulatuvad negatiivsed tagajärjed. Ettevõtlusministri Liisa Oviiri hinnangul võivad kõnelusi mõjutada hoopis USA presidendivalimised.

Euroopas kardetakse, et vabakaubanduslepe õõnestaks suurfirmade huvides sotsiaal-, keskkonna- ja tarbijakaitsetagatisi, Ameerika Ühendriikides on aga kasvamas protektsionistlikud meeleolud, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Greenpeace'i väitel soovib USA õigust tühistada Euroopa senine reeglistik toiduainete markeerimise osas või ohtlike kemikaalide heakskiitmisele, kui see peaks ohustama vabakaubandust.

Ettevõtlusminister Liisa Oviir ei usu, et lekkeintsident võiks läbirääkimised läbi kukutada, küll aga võivad seda mõjutada USA presidendivalimised.

"Rääkides USA läbirääkijatega on pigem see indikatsioon, et nad üritavad anda endast maksimumi, et läbirääkimised jõuaks lõpule veel Obama valitsemisaja jooksul. Kui see selle aja jooksul ei õnnestu, on suur tõenäosus, et protsess katkeb paariks-kolmeks aastaks, enne kui uus valitsus on valmis sellega jätkama," rääkis Oviir.

Ta lisas, et Prantsusmaa on olnud läbivalt üks selle teema kriitikuid.

Välisministeeriumi asekantsleri Väino Reinarti sõnul on loomulik, et erinevad riigid kasutavad läbirääkimistel erinevaid taktikaid.

"Ameeriklased on öelnud, et kui me ei jõua mingites üksikasjades kokkuleppele, siis meil ei ole seda lepingut vaja. Teised on öelnud, et kui selles valdkonnas ei lepi kokku, pole seda lepingut vaja. Ma pigem vaataks seda kõike nii, et läbirääkimiste loodetava lõpu lähenemisega toimuvad alati positsioneerimised parema tulemuse saavutamiseks," selgitas Reinart.

Vabakaubandusleppe sõlmimine on oluline nii Euroopa kui ka USA jaoks, sest parandaks nende konkurentsivõimet järjest jõudu koguva Aasia vastu.

"See tähendaks, et kaubavahetus kasvaks, mõlemal pool oleks võimalik riikidel tekitada uusi töökohti ja selle tulemusel majandus kasvaks. Praeguste hinnangute järgi võiks selle lepingu tulemusena Euroopa majandus kasvada umbes 120 miljardit eurot aastas ehk umbes 0,5 protsenti sisemajanduse kogutoodangust ja Ameerika majandus 0,4 protsenti sisemajanduse kogutoodangust," selgitas Tartu ülikooli professor Urmas Varblane.

Eesti loodab vabakaubanduslepingust oma majandusele tulu 70 miljonit eurot aastas.

Toimetas
Merili Nael

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

foto
Kapist välja, 4/8: Disain sisekujunduses
Täna 11:15

Eesti loomemajandus ei valmista ainult rõivaid ja aksessuaare, vaid ka põnevat disaini meie ümbruse tarvis. “Kapist välja” neljas saade viib meid andekate tootedisainerite juurde. Külastame uuenduslikke seinapaneele valmistava Okka tegijaid Tartus, välisturgudele pürgiva Valhalla loojat Terje Talpseppa Tallinna Loomeinkubaatoris ja Eesti edukaima sisekujundusfirma Shishi loonud Mart Haberit ning Taivo Pillerit Viimsis. Oma stiilieelistustest räägib värvika välimusega sisekujundaja Maile Grünberg.

täna vikerraadios

foto
Kuula rändajat. Gröönimaa

Sissejuhatav saade Gröönimaa rännusaadete sarjale.
Milline on selle maailma suurima saare loodus ja põlisrahvas?
Gröönimaast jääb suurem osa polaarjoonest põhjapoole. Enamikku saarest katab põhjapoolkera suurim jääkilp.
Saare ametlik keel on grööni keel, mis pärineb lääne-inuiti murdekeelest. Gröönimaa põlisrahvas, inuitid, tegeleb tänaseni peamiselt kalastamise ja küttimisega, nii nagu aastasadu tagasi.

Saate autor on Hendrik Relve. Foto: Gröönimaa jääkilp lennukilt /Hendrik Relve)

R2 aastahiti hääletus