Professor: Põhjamaadele järele jõudmiseks peame tõstma makse ja seadma hariduses kõrgemaid sihte (1)

Professor Staehr näitab oma soovitusi Eesti rikkamaks muutmiseks. (Foto: Siim Lõvi /ERR)
Aleksander Krjukov
27.05.2016 9:27
Rubriik: Majandus

Tallinna tehnikaülikooli professor Karsten Staehr ütles ERR-i uudisteportaalile antud intervjuus, et Eestile tooks kõrgemad maksud ja nende tark kasutamine majanduse arengul rohkem kasu. Samuti on ta veendunud, et me peaks hariduses seadma kõrgemaid sihte.

Eestis elav taanlane Staehr tõstatas küsimused, kas Eesti on rikas või vaene riik ning kuidas majandusarengus Põhjamaadele järele jõuda Eesti Kaupmeeste Liidu visioonikonverentsil.

Professor, kes ka Eesti Pangas nõunikuna töötab, nentis, et praeguse maksupoliitikaga me seda eesmärki ei saavuta. Tema sõnul ei peaks poliitikud pingutama, et makse iga hinna eest langetada, vaid makse tõstes saaks tekitada riiki lisandväärtust näiteks arendades infrastruktuuri ja ehitades maanteid-kiirteid.

"Lääne-Euroopas ehitatati 60-ndatel erinevates riikides kiirteid, et teha lihtsamaks liikumist nii ettevõtete kui ka tavainimeste jaoks. Eestis ei ole ikka veel ühtegi päris kiirteed," sõnas Staehr. Ta tõi võrdluseks, et tema kodumaal Taanis, mis on samuti väikeriik nagu Eesti, on 10-15 korda rohkem kiirteid.

"Mina oleksin nõus rohkem maksma, kui ma jõuaksin autoga Tallinnast Tartusse näiteks 30 minutit kiiremini. Ja ma arvan, et paljud ettevõtted oleksid sellega samuti nõus," arvas Staehr.

ERR-i uudisteportaal viitas asjaolule, et maksude langetamise mantra on Eestis justkui teatud nõiaringis, sest iga nelja aasta järel on see paljude erakondade olulisemate valimislubaduste hulgas. Staehr nõustus, et Eestis puudutavad valimislubadused peaaegu alati maksude langetamist. "See on natuke ebatavaline ja ma ei näe seal suuri kasutegureid. Paljudes teistes riikides ei lubata valimiste ajal mitte makse langetada, vaid näiteks tõsta palku või ehitada uusi teid või koole."

Väga halvaks näiteks Eesti viimase aja maksuotsuste kohta tõi ta sotsiaalmaksu üheprotsendilise langetamise, sest see ei too ettevõtetele suurt kokkuhoidu.

Küsimusele, kas madalad maksud ja väiksed kulutused on ka vaesema riigi tunnus vastas Staehr, et vaesemates riikides on tõepoolest riigisektori kulutused väiksemad ja madalamad maksud. "Kui vaadata Euroopa Liidu liikmesriike, siis on olemas seos, et mida rikkam riik, seda suuremad avaliku sektori kulutused," ütles professor.

Hariduses peaks olema eeskujuks Singapur, mitte Rootsi

Staehri sõnul on Eestis väga hea haridustase ning PISA testide järgi on meie õpilaste teadmised kõrgel tasemel. "Eesti õpilased on sama head või isegi paremad kui Skandinaavia maade õpilased. Samas, kui võrrelda ennast suurte edulugude Singapuri, Hong-Kongi või Taiwaniga, oleme me neist väga maas," viitas ta.

"Kui meie eesmärk peaks olema haridustaseme poolest Rootsile järele jõudmine, siis me oleme selle saavutanud. Kui eesmärk on Singapurile järele jõudmine, siis meil on veel tükk maad minna," lisas ta.

15-aastaste õpilaste PISA testi tulemused matemaatikas:
Eesti - 521, Soome - 519, Rootsi - 478.
Singapur - 573, Lõuna-Korea - 554.

Ka kõrghariduses on professori hinnangul probleeme. "Paljud käivad ülikoolis, aga ei õpi seal väga palju. Tavaline Eesti üliõpilane töötab õppetöö kõrvalt 27 tundi nädalas. Kui õpingute kõrvalt on vaja teha nii palju tööd, saab õpingutest hobi. Kas Eesti magistrikraad on võrreldav magistrikraadiga Rootsis? Mõnikord jah, aga väga tihti mitte."

Seetõttu tuleks professori sõnul õppetööd Eestis rahaliselt toetada, et saaks olla täiskohaga üliõpilane.

Samuti pidas ta oluliseks võitlust vaesuse ja korruptsiooniga. Staehri sõnul peaks fiskaalpoliitika olema selline, mis aitaks vältida suuri tõusi ja langusi.


Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv2-s

foto
Uhutud mõistus, 6/6: Üle ja ümber
Täna 19:30

Maailmas toimub kogu aeg midagi – riigid toimivad, peetakse võimuvõitlusi, looduskeskkond elab oma elu. Aga omaette reaalsusena toimib ka arvamuste maailm. Arvamine on justkui tegevus või kohustus ja sageli ei teatagi, mis see arvamuse objekt õieti on. On koguni arvamusliidrid. Kas nad mõjutavad inimesi samuti nagu vanasti klaköörid teatripublikut? Autor Indrek Treufeldt, režissöör Rahel Selge.

täna vikerraadios

foto
Huvitaja. Nutitarkus ja populaarsed kingiideed (11)

Paljud meist ei kujuta elu ilma äppideta enam ettegi, kuid mis see "äpp" tegelikult üldse on?
Räägime nutitarkusest ehk sellest, kui hästi Eesti inimesed nutimaailmas orienteeruvad ja kus on teadmistes kõige suuremad lüngad. Saatekülaline on IT-spetsialist ja koolitaja Henn Sarv.
Jõuluvana kingikotist leiab uuemal ajal tihti just kõikvõimalikke tehnikavidinaid. Tehnoloogiaekspert Meelis Väljamäe tutvustab 2016. aasta trende.

Saatejuht on Juhan Kilumets. Kuula 2. detsembril kell 10.05.

R2 aastahiti hääletus