Läti Raudtee on Hiina suunal kanda kinnitamas
Tallinnas toimunud Raudteetranspordi nõukogu istungjärgule kogunenud endiste liiduvabariikide raudteejuhid on ühtaegu koostööpartnerid ja konkurendid. Vene kaubavoogude vähenemise järel võistlevad Balti riigid omavahel Hiina transiidi pärast ning eelkõige Läti on selles osas jõudnud konkreetsete tulemusteni.
"Need on mitu võimalikku teed, mis lähevad üle Kasahstani, Valgevene ja Venemaa. Eile ja täna kõnelesime sellest ka Eesti Raudteega, kuidas oleks võimalik suunata seda ka üle Eesti Soome ja tagasi," märkis Berzinš.
Hiina suunalise niinimetatud uue siiditee pärast võitlevad ka Eesti ettevõtjad, kuid seni on lõunanaabrid sellel suunal edukamad olnud.
Eesti Raudtee nõukogu esimees Priit Rohumaa nentis, et kõik on selle transiidikoridoriga aktiivselt tegelemas. "Need asjad ei juhtu üleöö. Kaubavoogude käimapanemkiseks käivadki kohtumised nii raudteede tasandil, kaubavedajate tasandil, kaubaomanikega," selgitas ta.
Venemaa transiidi naasmiseks Baltikumi sadamatesse suurt lootust pole. Põhjuseks nii Ust-Luga sadam kui jahedad suhted riikide vahel.
"Vene firmad võitlesid selle nimel ja ka valitsus on püstitanud sellise ülesande - kui investeeriti, siis vedage ka kaupa, teenige raha ja ärge andke seda kellelegi teisele, vaid andke oma riigile. Ma ei eita, et poliitilised momendid siin on, olid ja saavad olema," kinnitas Kutšerenko.
Kutšerenko sõnul oleks teistsuguses poliitilises olukorras kaubandussuhted laabunud paremini ka Ust-Luga sadama olemasolul.
Toimetaja: Priit Luts