Uudelepp: Tuleva on raputanud pensionifondide maastikku

Annika Uudelepp on poliitikauuringute keskuse Praxis kodanikuühiskonna ja riigivalitsemise ekspert. (Foto: Erakogu)
Merili Nael
5.10.2016 17:06
Rubriik: Majandus

Tulundusühistu Tuleva käivitamine on läinud loodetust edukamalt ja see on raputanud pensionifondide maastikku laiemalt, ütles Tuleva juhatuse liige Annika Uudelepp.

"Tänaseks on tulundusühistul Tuleva koos üle kahe miljoni euro algkapitali, liitunud on üle 1900 inimese ning eelmisel nädalal andis Tuleva Fondid AS finantsinspektsiooni sisse tegevusloa taotluse - see kõik on loonud meile kindlustunde, et jõuame järgmise aasta kevadel Eesti inimestele endale kuuluva pensionifondi avamiseni," ütles Annika Uudelepp ERR-i uudisteportaalile, kinnitades, et Tuleva käivitamine on läinud edukamalt kui loodeti.

Praegu käib Tuleval jätkuvalt algkapitali kogumine. Eelmisel nädalal seadis Tuleva nõukogu tähtaja liitumiseks neile, kellel on huvi fondi algkapitali panustada. 

"Kõigil, kes liituvad tulundusühistuga Tuleva enne 31.10 või on esimese 3000 liikme seas - ükskõik kumb tingimus enne täitub -, reserveerivad endale õiguse panustada algkapitali. Muidugi saab Tuleva liikmeks astuda ka pärast 31. oktoobrit, aga siis pole enam võimalust algkapitali panustada," ütles Uudelepp.

Tuleva eesmärk on kokku saada seadusega nõutav kolme miljoni euro suurune pensionifondi valitseja algkapital. Uudelepa sõnul on plaan kolm miljonit kokku saada aastavahetuse paiku, sest igal liikmel on algkapitali panustamiseks aega 90 päeva alates liikmetunnistuse saamisest.

"Pärast tähtaja väljaütlemist on liitumine hoogu juurde saanud ning loodame, et need, kes seni on mõelnud "küll jõuab", astuvad nüüd Tuleva liikmeks," lisas ta.

Uudelepa sõnul on aga Tuleva tulek lisaks oma pensionifondide loomisele raputanud pensionifondide maastikku laiemalt.

"Sellele on kaasa aidanud kõik need, kes on Tuleva ideed toetades liikmeks astunud ja sellega näidanud muutuse vajalikkust. Mitmed pangad on lubanud oma valitsemistasusid vähendada ja tulla Tuleva eeskujul turule oma indeksifondidega. Oleme kindlad, et ilma Tulevata poleks seda toimunud," rääkis ta.

"Veelgi olulisemad aga on need sammud, mida on rahandusministeerium astunud, valmistades ette investeerimisfondide seaduse muudatused, mis suurendavad konkurentsi pensionifondide turul. Loodame, et riigikogu võtab selle seaduseelnõu vastu esimesel võimalusel," lisas Uudelepp


Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

foto
Kapist välja, 4/8: Disain sisekujunduses
Täna 11:15

Eesti loomemajandus ei valmista ainult rõivaid ja aksessuaare, vaid ka põnevat disaini meie ümbruse tarvis. “Kapist välja” neljas saade viib meid andekate tootedisainerite juurde. Külastame uuenduslikke seinapaneele valmistava Okka tegijaid Tartus, välisturgudele pürgiva Valhalla loojat Terje Talpseppa Tallinna Loomeinkubaatoris ja Eesti edukaima sisekujundusfirma Shishi loonud Mart Haberit ning Taivo Pillerit Viimsis. Oma stiilieelistustest räägib värvika välimusega sisekujundaja Maile Grünberg.

täna vikerraadios

foto
Kuula rändajat. Gröönimaa

Sissejuhatav saade Gröönimaa rännusaadete sarjale.
Milline on selle maailma suurima saare loodus ja põlisrahvas?
Gröönimaast jääb suurem osa polaarjoonest põhjapoole. Enamikku saarest katab põhjapoolkera suurim jääkilp.
Saare ametlik keel on grööni keel, mis pärineb lääne-inuiti murdekeelest. Gröönimaa põlisrahvas, inuitid, tegeleb tänaseni peamiselt kalastamise ja küttimisega, nii nagu aastasadu tagasi.

Saate autor on Hendrik Relve. Foto: Gröönimaa jääkilp lennukilt /Hendrik Relve)

R2 aastahiti hääletus