Eestlane pooldab ümbrikupalka üha enam (1)

Ümbrikupalka eelistatakse üha enam, sest maksukoormust nii eraisikule kui ka ettevõttele peetakse liiga suureks. (Foto: Creative Commons/ERR)
1.06.2016 14:28
Rubriik: Majandus

Viimase kümne aasta jooksul on järjepidevalt vähenenud nende inimeste hulk, kes mõistab ümbrikupalga maksmise hukka. Möödunud aastal sai illegaalset töötasu iga kümnes töötaja, selgus konjunktuuriinstituudi uuringust.

2015. aastal suhtus ümbrikupalkade maksmisse negatiivselt kaks kolmandikku töötajatest. Instituudi andmeil jääb taolise suhtumisega töötajaid järjest vähemaks. 15 protsenti töötajatest on aga selgelt illegaalse töötasu maksmise poolt.

Ümbrikupalkade pooldamist põhjendati enim sellega, et Eestis on liiga kõrge maksukoormus – enam kui kaks kolmandikku illegaalse töötasu pooldajatest õigustas ümbrikupalku töötajate liiga suure maksukoormusega ja pisut väiksem hulk vastanutest tõi esile ettevõtete kõrge maksukoormuse.

Sarnaselt varasemate aastatega maksti illegaalset töötasu kõige enam ehitusvaldkonnas. Seal sai ümbrikupalka iga kolmas, kellele maksti illegaalset töötasu.

Möödunud aasta põhjal ilmneb selgesti, et maksudest asutakse kõrvale hiilima juhul, kui sektor satub majandusraskustesse. Möödunud aastal hakkas teiste sektorite võrdluses aina rohkem ümbrikupalka maksma põllumajandusettevõtted.

Kui 2014. aastal moodustasid põllumajandusest ümbrikupalka saanud töötajad vaid kolm protsenti kõigist illegaalse töötasu saajatest, siis 2015. aastal tõusis see pea seitse korda ehk 20 protsendini. Varasematel aastatel on näitaja jäänud vahemikku kuus kuni üheksa protsenti.

Ettevõtlusminister Liisa Oviir kommenteeris, et varimajanduse teemadest on just ümbrikupalga pooldajate suurenev hulk murettekitavaim trend. "Peame kasvatama inimeste teadlikkust sellest, et riigi tagant varastamine pole aktsepteeritav ning selgitama, millest nad ümbriku palka vastu võttes ilma jäävad," lausus Oviir. 

Konjunktuuriinstituut hindas, et ümbrikupalkade maksmise tõttu jäi riigil 2015. aastal saamata hinnanguliselt 158 miljonit eurot maksuraha.

Varimajanduse uurimiseks küsitles konjunktuuriinstituut 2015. aasta lõpus üle 900 täiskasvanud hoiakuid varimajanduse näitajatele nagu salatubaka ja -alkoholi ning ümbrikupalga maksmise kohta. Tulemustest lähtuvalt kaasati andmete tõlgendamisse ekspertide hinnang ja statistika analüüs. 

Toimetas
Greete Palmiste

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv2-s

foto
Laskesuusatamise MK etapp: Östersundis. Naiste sprint 7,5 km
Täna 12:35

Täie hoo saab veebruarikuus maailmameistrivõistlustega Hochfilzenis kulmineeruv laskesuusatamise hooaeg just Maailma Karikasarja avaetapi n-ö teise poolega juba jõulukuu esimesel nädalavahetusel Östersundis. Mõistagi on kohal kogu laskesuusatajate koorekiht eesotsas läinud hooaja Maailma Karika üldvõitja Gabriela Koukalovaga, kel rahvusvahelistelt tiitlivõistlustelt küll veel säravaimat medalit auhinnakapis pole. Huviga ootame Ameerika Ühendriikides harjutanud Johanna Talihärmi etteastet.

täna vikerraadios

foto
Eesti lugu. Pagulastena Ameerikas
Täna 13:05

Eestlased kohanesid Ameerikas üsna hästi, tehti tööd, kasvatati lapsi, aeti eesti asja ja pidutseti.
Fotol tantsivad kaerajaani New Yorgi Eesti Meeskoori lauljad 1962. aasta ballil Hiltonis.
New Yorgi Eesti meeskoorist ja teistest eestlaste tegemistest Ameerika Ühendriikides pärast teist maailmasõda räägib Tallinna Ülikooli doktorant Maarja Merivoo-Parro.

R2 aastahiti hääletus