Üha enam Eesti inimesi sorteerib oma pakendeid

Sorteeritud pandipakendid. (Foto: Toomas Huik/Postimees/Scanpix)
7.10.2016 10:50
Rubriik: Majandus

Kolme aastaga on pakendeid sorteerivate inimeste hulk kasvanud, kuid endiselt jõuab pool plastpakenditest ja üle poole tetrapakenditest olmeprügisse.

Kolm aastat tagasi viskas 40 protsenti elanikest oma pakendijäätmed olmeprügikonteinerisse. 22 protsenti sorteeris oma prügi osaliselt ning veerand elanikkonnast sorteeris oma prügi liigiti.

Seekord uurisid tootjavastutusorganisatsioon (TVO) ja Eesti taaskasutusorganisatsioon (ETO) Turu-uuringute AS-i läbi viidud küsitluses esmakordselt pakendikäitlust eraldi liigiti.

Tänavuse uuringu järgi sorteeritakse enim sorteeritakse klaasi ja paberit-pappi (56 protsenti elanikest). Plastikjäätmeid sorteerib 42 protsenti inimestest, tetrapakendeid kolmandik ning metalljäätmeid 37 protsenti. Olmeprügisse jõuavad valdavalt tetrapakendid (56 protsenti jätab sorteerimata) ja plastikjäätmed (pooled inimesed). Klaasjäätmed viskab olmeprügi hulka kolmandik inimestest.

ETO juhatuse liige Siret Kivilo sõnul tõi uuring välja, et väiksemates kohtades sorteeritakse pakendeid võrreldes suurlinnadega rohkem, aga ka põletatakse paberit ja pappi rohkem. “Kui inimestel on kamin või ahjuküttega maja, siis jätkuvalt eelistatakse sellistes kodudes paberit ja pappi põletada,” ütles Kivilo.

Klaaspakendite sorteerimisega paistavad positiivselt silma Põhja-Eesti elanikud. Plasti, metalli ja tetrapakendite sorteerimisega Lääne-, Kesk- ja Lõuna-Eesti elanikud. Paberi ja papi viimine konteinerisse või jäätmejaama on keskmisest levinum Tallinnas, mujal on üsna tavaline vastava pakendiliigi põletamine.

Uuringu põhjal iseloomustab regioonide võrdluses keskmisest hooletum suhtumine jäätmete sorteerimisse Ida-Virumaa elanikke. Klaaspakendeid ja metalli ollakse seal suhteliselt sageli harjutud jätma lihtsalt prügikasti kõrvale, paberit ja pappi aga viskama olmeprügisse.

Üldjuhul on jäätmete sorteerimine enam levinud vanemates vanuserühmades ning eestikeelses elanikkonnas.

Küsitletute arvates ärgitaks neid pakendijäätmeid sorteerima eelkõige see, kui kogumiskonteinerid oleksid kodule lähemal (29 protsenti vastanutest) ning kogumispunkte oleks rohkem (veerand vastanutest). Samad põhjused olid esikohal ka varasemates uuringutes.

Turu-uuringute AS-i poolt silmast-silma toimunud küsitluse käigus uuriti tuhande Eesti elaniku hoiakuid erinevat liiki pakendijäätmetega ümberkäimisel, takistusi ning motivaatoreid pakendijäätmete sorteerimisel ning inimeste vastavaid teabevajadusi.

TVO ja ETO on pakendiettevõtete poolt loodud mittetulunduslikud taaskasutusorganisatsioonid, kes organiseerivad pakendijäätmete liigiti kogumist ning nende taaskasutusse suunamist.

Toimetas
Merilin Pärli

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar