Kasutamata väljund põllumajanduses: Eestis toodetakse vaid neljandik vajaminevast seemnekogusest

(Foto: Toomas Huik/Postimees/Scanpix)
Karin Kivipõld
19.06.2016 16:22
Rubriik: Majandus

Tallinnas kestab rahvusvahelise seemnekontrolli organisatsiooni ISTA kongress. Eestisse on kogunenud üle 300 teadlase, seemnetootja ja seemnekontrolli asutuse juhi enam kui 40-st riigist. Kongressi peateema on seemnekvaliteedi tõstmine.

Eestis kasvatatakse teravilja, tatart, köögivilju, kaunvilju, õlikultuure, kartulit ning heintaimi. Eesti seemneliidu tegevjuhi Christel Mölderi sõnul on Eesti seemnekasvatus heal tasemel. Eesti taimede liigirikkus on suur, seeme on puhas ja GMO vaba ning müüa võib ainult sertifitseeritud seemet, vahendasid ERR-i raadiouudised.

Mölder tõi välja, et Eesti laboritulemused on usaldusväärsed, sest neil on ISTA akrediteering, mille baasil saab kõiki seemnepartiisid omavahel võrrelda. "Maailmaga võrreldes on meie kvaliteet väga hea. /---/ Meil on nii hea raamistik, milles toimetada - see annabki meie tugevuse," selgitas ta. Samuti kiitis Mölder riigipoolset tuge.

Eestis on seemnekasvatajaid umbes 70. Kõige enam kasvatatakse Möldri sõnul teravilja ning kaunviljade seemet, pisut vähem heina seemet. Mölder arvab, et seemnekasvatajaid võiks Eestis olla rohkem, sest praeguse statistika järgi toodetakse Eestis vaid neljandik sellest, mida siinmail vaja oleks.

"Meil on väga palju kasutamata potentsiaali selles osas. Paljud tootjad võiksid hakata tegelema ka seemne tootmisega," märkis ta.

Põllumajandusuuringute keskuse seemnekontrolli laboratooriumi juhataja Mari Jürmani sõnul sõltub seemnete kvaliteet mitmetest teguritest.

Laboris uuritakse kõige enam heina ja teravilja seemneid; kontrollitakse seemnete idanevust ja puhtust, et seemnetes ei oleks sees võõrtaimi.

Eestis on seemnekvaliteet seinast seina, arvab Jürman. Ta selgitas, et juba kogenud kasvatajate toodang on väga kvaliteetne, algajatel on aga teinekord selle tasemeni jõudmiseks päris pikk tee minna. Seemne kvaliteet sõltub aga ka looduslikest eeldustest: milline on olnud ilm seemnete kasvamise ajal, millal saak koristatud jmt.

Kontrolliks saadetud seemnetest saab sertifikaadi siiski suur enamus. Jürmani laboris tehakse aastas umbes 5500 proovi ning neist umbes 5000 saab positiivse hinnangu.

Toimetas
Greete Palmiste

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv2-s

foto
Laskesuusatamise MK etapp: Östersundis. Naiste sprint 7,5 km
Täna 12:35

Täie hoo saab veebruarikuus maailmameistrivõistlustega Hochfilzenis kulmineeruv laskesuusatamise hooaeg just Maailma Karikasarja avaetapi n-ö teise poolega juba jõulukuu esimesel nädalavahetusel Östersundis. Mõistagi on kohal kogu laskesuusatajate koorekiht eesotsas läinud hooaja Maailma Karika üldvõitja Gabriela Koukalovaga, kel rahvusvahelistelt tiitlivõistlustelt küll veel säravaimat medalit auhinnakapis pole. Huviga ootame Ameerika Ühendriikides harjutanud Johanna Talihärmi etteastet.

täna vikerraadios

foto
Eesti lugu. Pagulastena Ameerikas
Täna 13:05

Eestlased kohanesid Ameerikas üsna hästi, tehti tööd, kasvatati lapsi, aeti eesti asja ja pidutseti.
Fotol tantsivad kaerajaani New Yorgi Eesti Meeskoori lauljad 1962. aasta ballil Hiltonis.
New Yorgi Eesti meeskoorist ja teistest eestlaste tegemistest Ameerika Ühendriikides pärast teist maailmasõda räägib Tallinna Ülikooli doktorant Maarja Merivoo-Parro.

R2 aastahiti hääletus