Eesti Pank: majapidamiste laenumaksevõime püsib hea

Video
27.04.2016 10:38
Rubriik: Majandus

Majanduskasvu aeglustumisest hoolimata on Eesti ettevõtete ja majapidamiste laenumaksevõime püsinud hea, kinnitas Eesti Pank.

Keskpank teatas, et kuigi väliskeskkonnast tingitud määramatus on suur, vähendavad riske Eesti finantssektori toimimisele ettevõtete kogutud finantspuhvrid, majapidamiste suhteliselt hea rahanduslik olukord ja pangandussektori omavahendite kõrge tase.

Keskpank tõdes, et rahvusvaheline finantskeskkond muutus käesoleva aasta alguses varasemaga võrreldes ebakindlamaks.

Pank selgitas, et maailmamajanduse kasvu väljavaadete suhtes tekkinud ebakindlus tõi kaasa hinnalanguse rahvusvahelistel väärtpaberiturgudel. Lisaks iseloomustab Euroopa Liidu pangandust halbade laenude suur osakaal ning väikese majanduskasvu ja madalate rahapoliitiliste intressimäärade keskkond. Riske võimendab ka mitme Euroopa riigi suur võlakoormus ja võimalus Ühendkuningriigi lahkumiseks Euroopa Liidust.

Eesti majanduskasv oli keskpanga teatel viimase kuue aasta aeglaseim. Kasvu aeglustumise tingisid peamiselt mitme naaberriigi nõrk majandusolukord ja ahtad ekspordivõimalused. Eesti majanduskasvu kiirenemine oleneb paljuski ekspordi sihtturgude käekäigust.

"Majanduskasvu aeglustumisest hoolimata on Eesti ettevõtete ja majapidamiste laenumaksevõime püsinud hea. Majapidamistel toetas seda sissetulekute kiire kasv ja võlakoormuse püsimine samal tasemel," selgitas pank.

"Ettevõtete kasumlikkus vähenes kesise välisnõudluse ja tööjõukulude kiire kasvu tõttu," lisas pank ja märkis, et kui kasumlikkus jätkab vähenemist, siis võib ettevõtete laenumaksevõime tulevikus nõrgeneda ja seeläbi halveneda pankade laenukvaliteet.

Keskpank teatas, et kuigi mullu Eesti kinnisvarahindade tõus aeglustus, siis madalate intressimäärade ja suhteliselt kiire palgakasvu keskkonnas püsib endiselt kinnisvarahindade ja laenamise liigkiire kasvu risk.

Laenubuumi riski vähendamiseks tulevikus kehtestas Eesti Pank eelmisel aastal ennetava sammuna nõuded eluasemelaenude väljastamisele. Eesti Pank on tulevikus valmis kehtivaid nõudeid karmistama ja erandite kasutamist piirama juhul, kui laenuvõtjate omafinantseeringu osa peaks oluliselt vähenema ja riskid suurenema.

Toimetas
Merili Nael

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

foto
Kapist välja, 4/8: Disain sisekujunduses
Täna 11:15

Eesti loomemajandus ei valmista ainult rõivaid ja aksessuaare, vaid ka põnevat disaini meie ümbruse tarvis. “Kapist välja” neljas saade viib meid andekate tootedisainerite juurde. Külastame uuenduslikke seinapaneele valmistava Okka tegijaid Tartus, välisturgudele pürgiva Valhalla loojat Terje Talpseppa Tallinna Loomeinkubaatoris ja Eesti edukaima sisekujundusfirma Shishi loonud Mart Haberit ning Taivo Pillerit Viimsis. Oma stiilieelistustest räägib värvika välimusega sisekujundaja Maile Grünberg.

täna vikerraadios

foto
Kuula rändajat. Gröönimaa

Sissejuhatav saade Gröönimaa rännusaadete sarjale.
Milline on selle maailma suurima saare loodus ja põlisrahvas?
Gröönimaast jääb suurem osa polaarjoonest põhjapoole. Enamikku saarest katab põhjapoolkera suurim jääkilp.
Saare ametlik keel on grööni keel, mis pärineb lääne-inuiti murdekeelest. Gröönimaa põlisrahvas, inuitid, tegeleb tänaseni peamiselt kalastamise ja küttimisega, nii nagu aastasadu tagasi.

Saate autor on Hendrik Relve. Foto: Gröönimaa jääkilp lennukilt /Hendrik Relve)

R2 aastahiti hääletus