Tartus arutatakse kliimamuutuste ja rahvastiku kasvu valguses põllumajanduse jätkusuutlikkust
Tartus toimub rahvusvaheline konverents, kus pööratakse tähelepanu kliimamuutuste ja rahvastiku kasvuga seotud probleemidele põllumajanduses.
Neljandat aastat toimuv konverents toob kokku Läänemeremaade ja idapartnerlusriikide esindused. Kaks päeva kestva Agroforum Mare Balticumi eesmärgiks on teadlaste, põllumeeste ja poliitikute pilgu läbi arutleda ning leida innovaatilisi ja nutikaid lahendusi põllumajandussektori kitsaskohtadele, vahendasid ERR-i raadiouudised.
Maaeluministeeriumi asekantsleri Olavi Petroni sõnul keskendub tänane konverents teaduspõhise põllumajanduse arendamisele. Lisaks keskkonda puudutavatele teemadele arutatakse konverentsil ka rahvastiku kasvuga seotud tagajärgi.
"Me ei räägi mitte ainult kliimast, vaid ka rahvastiku kasvust maailmas. Meil on esinejaid nii maailma põllumajandusorganisatsioonist kui Euroopa Komisjonist ja need poliitikad lähevad järjest rohkem ja rohkem sinna suunda, et nende küsimustega tegeleda,” selgitas Petron.
”Loomulikult me oleme ka poliitika poole pealt täna ju alustamas uut läbirääkimise perioodi Euroopa Liidu meetmete väljakujundamiseks uueks perioodiks ja seal on kindlasti ka keskkonna sääst ja keskkonnahoidlikkus väga suures fookuses, nii et see teema on alati meil olnud üsna oluline," lisas asekantsler.
Probleeme, millest mõelda on mitmeid. Näiteks praegune intensiivne tegevus põllumajanduses, kus Euroopa hästi arenenud maades on 40% maast haritud põllumajandusliku maana, avaldab keskkonnale tugevat negatiivset mõju.
Kemikaalide kasutamine, erosioon ja muude seesuguste tegevuste tõttu vähenev muldade viljakus paneb Maaülikooli rektori Mait Klaasseni sõnul meid uue lahendust vajava probleemi ette. "Ega fosfori teema maailmast kadunud ei ole. Kõige selle asja taga tegelikult on üks tõsi fakt, et kui me tahame vilja saada, piisavas koguses või piisavat saaki saada, siis meil peab olema väetitest fosfor, kaalium ja lämmastik teatud kindlas vahekorras,” rääkis Klaassen.
Maaülikooli rektori sõnul on kämmastikku ja kaaliumit maailmas küll saada, kuid fosfor on otsas. ”Kui me neid kolme korralikult kindlas proportsioonis ei anna taimele, siis taim saaki ei anna ja fosfor jääb selleks probleemiks. Kuigi seda on võimalik lahendada ka maailmamere kaudu, aga seda tehnoloogiat meil veel täna ei ole,” möönis Klassen.
Fosfori puuduse, muldade väheneva viljakuse ja rahvastiku arvu kasvu tõttu peab konverents andma vastuse ka toiduraiskamise küsimusele. "Kui me ei suuda ära lahendada toiduraiskamise küsimust arenendu riikides, kus kuskil 20% kuni 40% erinevaid toiduaineid tegelikult läheb hukka, siis samasugune protsent umbes on ka arenevates maades, kus ta läheb muudel põhjustel hukka,” selgitas rektor.
"Nii et, kas seda toitu nüüd ka ümber jagada kuidagi moodi, see nõuab kõik tegelikult alates toidu tootmisest, põllu harimisest, toidu jagamisest - tegelikult väga uusi ja väga nutikaid lahendusi," leidis Klaassen.
Toimetaja: Allan Rajavee