Uuring: Eesti on muutumas keskmise sissetuleku lõksu õpikunäiteks
Ettevõtjate hinnangul on Eesti muutumas keskmise sissetuleku lõksu õpikunäiteks, sest siin on ühiskond, kus odavat tööd enam teha ei taheta, kuid kallist veel ei osata, selgub värskest ekspordiuuringust.
Eesti odava tööjõu eelis Lääne-Euroopa ees on kadunud, nagu ka kvaliteedieelis Ida-Euroopa ees, kes on meile nüüdseks järele jõudnud, leiavad Eesti suurimad eksportöörid KPMG Balticsi ja tööandjate keskliidu läbi viidud uuringu andmetel.
"Suurimad eksportöörid näevad vajadust selge arengustrateegia järele, et vältida aastakümneteks keskmise sissetuleku lõksu kinni jäämist," ütles KPMG Balticsi nõustamisteenuste juht Hanno Lindpere.
Uuringu järgi on lähiajaloos ohtralt näiteid riikidest, kes on sellesse lõksu pidama jäänud aastakümneteks, nagu Brasiilia või Mehhiko. Vaid üksikud on suutnud sealt edukalt välja murda ning teha väärtusahelas otsustava sammu ülespoole – näiteks Lõuna-Korea või Soome.
"Eesti suurimate tööandjate ja eksportijate hinnangul puudub Eestil sisuline plaan siinse majanduskeskkonna ja ekspordi arengu nutikaks suunamiseks ning ekspordi suurendamiseks," seisab uuringus.
Parim, mis riik teha saab, on uuringus osalejate arvates stabiilse ja soodsa ärikeskkonna loomine, kuid stabiilsust ei tohi segi ajada muudatuste puudumisega. Lindpere sõnul vajavad ettevõtjad ärikeskkonna stabiilset arengut ettearvatavas suunas ja kokku lepitud põhimõtete järgi. "Muudatused ilma kaugeleulatuva vaateta, prognoosimatud muudatused õigus- ja maksusüsteemis on ettevõtjate jaoks lihtsalt ärikeskkonna rikkumine," nentis ta.
Enamik ettevõtjaid pole EASi ja Kredexi tegevusega rahul
Suurimate eksportööride hinnangul peaks majanduskeskkond eeskätt soosima pikaajaliste traditsioonidega sektorite ning suurte, end tõestanud ettevõtete arengut, sest nemad suudavad luua töökohti ja jõukust.
"Üks protsent ettevõtteist annab kaks kolmandikku Eesti maksutulust, top seitse protsenti maksavad juba 92 protsenti maksudest," märkis uuringus osalenud ettevõtja, ehituskeemia tootja Krimelte juhatuse esimees Jaan Puusaag. "Ülejäänute toetamine lihtsalt toob liiga väga vähe tagasi ja on pigem loterii".
Uuringus osalenud eksportijate arvates tuleks sihtriikidena keskenduda lähiregioonidele nagu Põhja- ja Baltimaad, Saksamaa ja Venemaa. Tööjõupuuduse lahendamiseks peaks rändepoliitika toetama erasektori arengut ning lihtsustada tuleks haritud välistööjõu kaasamist.
Ettevõtjate seas on ülekaalus need, kes põhimõtteliselt ei poolda riiklikke eksporditoetusi ja leiavad, et ärisektor peaks ise hakkama saama. Suurem osa küsitletuid leidis, et ekspordi edu sõltub eelkõige neist endist ning riigi roll on tagada toimiv infrastruktuur, stabiilne ettevõtluskeskkond ja Eesti rahvusvaheline maine.
"Paraku on enamik ettevõtjaid pigem rahulolematud EASi, Kredexi ja Eesti välisesinduste tegevuse osas. Kriitikat pälvib riiklik tugisüsteem, mis peaks eksporti soodustama: pole valdkonnapõhist kompetentsi, professionaalset tuge ega fookust," seisab uuringus.
"EASi tugi ei tööta – nad on täna müügiagendid ja hiljem jääb ettevõte omapead. Nad võiksid pakkuda kaitset raskuste korral, ent nende inimestel puuduvad volitused konflikti korral välisturul midagi teha," tõi üks ettevõtja välja.
Eesti Ekspordiuuring 2016 hõlmas 40 süvaintervjuud suurimate eksportijate omanike ja tegevjuhtidega, haruliitude ja ülikoolide esindajatega.
Toimetaja: Karin Koppel