Väiketootjatel on töötajate leidmine väljaspool pealinna sageli lihtsam

Video
Juhan Hepner, Lihula
12.10.2016 19:05
Rubriik: Majandus

Väikeste tootmisettevõtete jaoks võib olla mõttekam arendada oma tegevust Tallinnast kaugemal, sest väljaspool pealinna on kaadrivoolavus väiksem. Kui suurfirmadel võib seal tööjõudu nappida, siis väikeettevõtetel on töötajate leidmine tihti lihtsam.

Kui sageli on juttu eeskätt välisinvesteeringute tähtsusest, siis Läänemaa arenduskeskuse juhataja Andres Huule sõnul on olulised ka Eesti-sisesed ettevõtlusinvesteeringud, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Üheks põhjuseks, miks tootmisettevõtted võiksid eelistada Tallinnast kaugemale jäävaid piirkondi, on pealinna tööturul valitsev terav konkurents ja olukord, kus naabruses asuv firma võib töötajad neilt kergesti üle lüüa.

"Suhteliselt väikese summaga vahetab tööjõud ettevõtet, liigub järgmisse kohta ja kulutused väljaõppele on seetõttu püsivad ja liiga suured," selgitas Huul.

Näiteks Läänemaal tegutsev moodulmajade tootja Greencube otsustas hiljuti, et avab lisaks Kõmsil olevale tehasele teise hoone hoopis Lihulas, millega luuakse sinna tulevikus kuni 15 uut töökohta.

Üheks Lihula eeliseks suuremate linnade ees oli ettevõtte soov leida stabiilset tööjõudu.

"Siin maapiirkonnas saame samade töötajatega teha korduvalt oma protseduure läbi ehk ehitada maju ehk meil on kaadri voolavus tunduvalt väiksem, kui see oleks kuskil suurlinnas. See annab meie toodetele oluliselt parema kvaliteedi," rääkis Greencube'i müügi- ja arendusjuht Henri Bekmann.

Kui mitmesaja töötajaga suurfirma jaoks võib keskustest kaugemal tööjõudu nappida, siis väikeettevõtjatel on oma suuruse tõttu kaadri leidmine kergem.

"Oli kuulda, et siin kandis on hästi palju puuseppasid ja ehitajaid, kes käivad Soomes või kaugemal tööl. Miks mitte nemad siis koju tuua. Natukene turgu uurides sain väga kiiresti aru, et on mehi küll, kes tahaksid õhtul kodus oma naise kaisus magada, mitte minna kuhugi Soome," ütles Bekmann.

Andres Huule sõnul on maapiirkonna väikeettevõttetele kindlasti kasulikum, kui tegeletakse lõpptoote valmistamisega, sest nii tekib suurem lisandväärtus kui allhankeid tehes.

Toimetas
Merili Nael

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv2-s

foto
Uhutud mõistus, 6/6: Üle ja ümber
Täna 19:30

Maailmas toimub kogu aeg midagi – riigid toimivad, peetakse võimuvõitlusi, looduskeskkond elab oma elu. Aga omaette reaalsusena toimib ka arvamuste maailm. Arvamine on justkui tegevus või kohustus ja sageli ei teatagi, mis see arvamuse objekt õieti on. On koguni arvamusliidrid. Kas nad mõjutavad inimesi samuti nagu vanasti klaköörid teatripublikut? Autor Indrek Treufeldt, režissöör Rahel Selge.

täna vikerraadios

foto
Huvitaja. Nutitarkus ja populaarsed kingiideed (11)

Paljud meist ei kujuta elu ilma äppideta enam ettegi, kuid mis see "äpp" tegelikult üldse on?
Räägime nutitarkusest ehk sellest, kui hästi Eesti inimesed nutimaailmas orienteeruvad ja kus on teadmistes kõige suuremad lüngad. Saatekülaline on IT-spetsialist ja koolitaja Henn Sarv.
Jõuluvana kingikotist leiab uuemal ajal tihti just kõikvõimalikke tehnikavidinaid. Tehnoloogiaekspert Meelis Väljamäe tutvustab 2016. aasta trende.

Saatejuht on Juhan Kilumets. Kuula 2. detsembril kell 10.05.

R2 aastahiti hääletus