Leht: parvlaevatehastele määratud trahvid asenduslaevade kulu ei kata

Türgi laevatehases valmiv parvlaev "Tiiu". (Foto: Tallinna Sadam)
14.09.2016 7:43
Rubriik: Majandus

Ligikaudsete prognooside järgi võiks Tallinna Sadam parvlaevade hilinemisest tulenevate trahvidega teenida üle nelja miljoni euro, kuid kulud asenduslaevadele, rendi pikendamisele ja majandusministeeriumi võimalikule trahvile ületavad 8,6 miljonit eurot.

Eesti Päevaleht kirjutab, et kui lisada kulude poolele ka Regula hind, on kulude poolel juba 12,6 miljonit eurot.

Tallinna Sadam nõukogule esitatud memo kommenteerida ei soovinud, viidates asjaolule, et nii trahvisummasid kui ka asenduslaevade rendihindasid vastavalt lepingupartneritega sõlmitud kokkuleppele ei avaldata.

Nii Tallinna Sadama juht Valdo Kalm kui ka TS Laevade juht Kaido Padar on varem öelnud, et projekti kulud kaaluvad tulud üle umbes 5,5 miljoni euroga, kuid kuna muutujaid on palju, siis võib ka summa olla väga kõikuv ning arvestama peab ka sellega, et mida kauem uued laevad viibivad ja trahvisummad tiksuvad, seda pikemaks perioodiks peab asenduslaevu rentima.

Padar kirjutab memos Tallinna Sadama nõukogule veel paar nädalat enne viimaste kokkulepete sõlmimist, et sobivate laevade renditurg on "äärmiselt piiratud" ning sisuliselt on valida Mercandia, Ionase, St. Ola, Harilaiu ja Norra lipu all sõitva A-Fjordi vahel ning valikust kukuvad kohe välja Mercandia, sest laev lõpetab Norra liinil sõitmise 1. oktoobril, ning Ionas, millel on palju tehnilisi probleeme ja puudub jääklass.

A-Fjordiga kaasneks ka norrakeelne meeskond ning lisakulutused laeva toomisele ja viimisele. Olav Miilile kuuluva Hiiumaa rentimise puhul tehti isegi ettepanek läbirääkimised lõpetada, sest "laevaomanike ja prahtija suhted on keerulised" ja selle laeva rentimine oleks "ülekaalukalt kõige kallim". Hiljem jõuti siiski kokkuleppele, kuid aastane leping võtab Tallinna Sadama eelarvest 6,4 miljonit eurot.

Saaremaa Laevakompaniile kuuluva St. Ola hinna päevahinnaks jäi 14 900 eurot ja peale selle 150 000 eurot tasuks ainult optsiooni eest rentida St. Olat veel teisekski kuuks. Laeva rent üheks kuuks maksab seega 461 900 eurot ja kaheks kuuks 1,1 miljonit eurot. Väikese Harilaiu hinnaks kujunes 6000 eurot päevas ja seda renditakse nüüd ka kuuks ajaks hinnaga 186 000 eurot.

Majandusministeerium (MKM) võib lepingupartnerile TS Laevad teha ka trahvi, milleks võib olla kuni viis miljonit eurot, juhul kui riigifirma ei suuda lepingutingimusi üldse tagada, kuid MKM keeldub teoreetilisegi võimaliku summa nimetamisest. 8,6 miljoni euroses kuluprognoosis on arvestatud miljonieurose trahvisummaga.

Laevatehastele määratud trahvid peaksid nüüd neid kulusid katma hakkama. Türgis valmiva parvlaeva Leigeri eest tiksub juba augustist alates iga päev 12 500 euro suurune trahv ja Tiiu eest hakkab sama summa jooksma 15. septembrist, poolakad maksavad alates eelmisest nädalast esimese laeva Tõllu eest iga päev 37 500 eurot. Poolas Remontowa tehases valmiva Pireti ametlik üleandmiskuupäev on 1. detsember ja kui laev selleks ajaks valmis pole, tuleb alates 7. detsembrist maksta 37 500 eurot ka selle eest. Pireti tõenäoliseks liinile jõudmise ajaks on prognoositud tuleva aasta jaanuarikuud.

Lepingu järgi ei saa trahvisumma ületada kaheksa protsenti laeva maksumusest, kuid siis survestatakse juba sellega, et laevatehasel on reaalne oht, et laev jääb nende kätte. Väidetavalt on see üks Poola tehase suuremaid kartusi, sest venitamise pärast on neile juba kätte jäänud kolm Kanadale ehitatud laeva.

Toimetas
Marek Kuul

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

foto
Kapist välja, 4/8: Disain sisekujunduses
Täna 11:15

Eesti loomemajandus ei valmista ainult rõivaid ja aksessuaare, vaid ka põnevat disaini meie ümbruse tarvis. “Kapist välja” neljas saade viib meid andekate tootedisainerite juurde. Külastame uuenduslikke seinapaneele valmistava Okka tegijaid Tartus, välisturgudele pürgiva Valhalla loojat Terje Talpseppa Tallinna Loomeinkubaatoris ja Eesti edukaima sisekujundusfirma Shishi loonud Mart Haberit ning Taivo Pillerit Viimsis. Oma stiilieelistustest räägib värvika välimusega sisekujundaja Maile Grünberg.

täna vikerraadios

foto
Kuula rändajat. Gröönimaa

Sissejuhatav saade Gröönimaa rännusaadete sarjale.
Milline on selle maailma suurima saare loodus ja põlisrahvas?
Gröönimaast jääb suurem osa polaarjoonest põhjapoole. Enamikku saarest katab põhjapoolkera suurim jääkilp.
Saare ametlik keel on grööni keel, mis pärineb lääne-inuiti murdekeelest. Gröönimaa põlisrahvas, inuitid, tegeleb tänaseni peamiselt kalastamise ja küttimisega, nii nagu aastasadu tagasi.

Saate autor on Hendrik Relve. Foto: Gröönimaa jääkilp lennukilt /Hendrik Relve)

R2 aastahiti hääletus