Kalaliit: oleme lõpetanud koostöö Rimi ja Prismaga
Eesti kalaliidu alla koondunud kohalikud tootjad on kalaliidu juhi kinnitusel lõpetanud koostöö Rimi ja Prismaga, kes kohaldavad nende püütud kohale liiga kõrget juurdehindlust ning on kehtestanud ebamõistlikult pikad maksetähtajad. Selle asemel eelistavad kalurid oma püügi eksporti suunata. Prisma ja Rimi esindajad ei nõustu väitega.
Kalaliidu juhi Valdur Noormägi sõnul on enamik nende liikmeid lõpetanud koostöö Rimi ja Prisma jaekettidega, kellega pole koostöötingimustes kokkuleppele jõutud.
Nimelt pakuvad kalurid kauplustele kohafileed hinnaga 12 eurot kilost, ent kaupluste väljamüügihind jääb 28-30 euro kanti kilost. Kalurid nii kõrget juurdehindlusprotsenti ei mõista, mistõttu eelistatakse toodang ekspordiks müüa. Sellega kannatab aga kalavalik lettidel, nagu ka tarbijad välja on toonud.
"Kala juurdehindlused on liiga kõrged. Kui ma näen kohafilee hinda 29-30 eurot kilost tarbijale, siis see on liiga kallis. Kaubanduslikes juurdehindlustes on ressurssi, mille üle vaielda," ütles kalaliidu juht Valdur Noormägi ERR-ile.
Samuti tõi ta välja, et kaupluste oma kaubamärgi toodetena müüdav kaup, mida toodavad neile samad tootjad, kel ka omanimeline kaup letil, on sageli pisut odavam kui bränditud toodang.
"Kui supermarket müüb oma kaubamärgi tooteid, on need tavaliselt tehtud ikka meie tehastes, kuid kui hind seal leti peal on ligi euro odavam, siis meie tarbija on ikkagi väga hinnatundlik. Kui kaupluste omaketitooted on meie tootjate omast odavamad, siis neid tooteid ka ei osteta ja minu meelest see ei ole aus kaup," leidis Noormägi.
Samuti valmisab peavalu pikk maksetähtaeg, sest kalapüügiettevõtted, kes saavad kindlat kalaliiki püüda vaid teatud aja jooksul, vajavad käibevahendeid kiiremini kui kauplusekettide pakutav 45-60 päeva võimaldab.
"Kala realiseerimistähtaeg on 48 tundi, aga kui maksetähtaeg on 45-60 tööpäeva, siis see ei saa olla vastuvõetav. Seepärast on paljud meie liikmed öelnud üles lepingud, sest need tingimused ei ole lihtsalt vastuvõetavad," teatas Noormägi.
Seetõttu on näiteks sprotte tootva kalatööstuse Maseko suurim turg mitte Eesti, vaid hoopis Jaapan.
Kauplused: Eesti koha on meil endiselt letil
Rimi pressiesindaja Katrin Bats kommenteeris ERR-ile, et tema andmetel sujub koostöö kohaliku kala hankijatega kenasti. "Rimi tarnetingimused ei erine suuresti teiste suuremate jaekettide omadest. Samuti on kala juurdehindluse näide meie hinnangul ekslik. Taolist juurdehindlust (ostuhind 12, müügihind 30) meil ette näidata pole, pealegi poleks see sugugi mõistlik. Pealegi reguleerib lõpphinna ikka turg," ütles Bats.
"Jälgime pidevalt kõikide turuosaliste hindu ning võime kinnitada, et Rimis müüdava kala hinnad kõige kallimate hulka ei jää. Seega, turul on tegijaid, kelle kala väljamüügihind on veelgi kõrgem. Millegipärast ei ole meil alust arvata, et nende sisseostuhind oleks Rimi omast oluliselt suurem."
Ka Prisma Peremarketi ostujuht Pille Raaliste väitis, et nende lettidel on Eesti kohafilee endiselt müügil ja hinnaks on 20 eurot kilost. "Meie andmetel pole viimase poole aasta jooksul Prisma ühegi Eesti kalapüüdjaga koostööd lõpetanud," teatas Raaliste ERR-ile. "Samuti ei vasta tõele toodud numbrid Prisma kalaleti kilohindade ega ka maksetähtaegade osas."
"Prisma kalaletti on alati varustanud ettevõte MV Wool, kellega oleme teinud koostööd viimased 16 aastat ja kootöö kestab. Samuti on meie kalaleti koostööpartneriteks Kalakala&Pojad OÜ ja Heming OÜ. Ka nendega on Prisma teinud koostööd pikemat aega ja koostöö kestab jätkuvalt. Samuti alustasime septembris koostööd Eesti Kalakasvatajate Ühistuga, kes vahendab paljusid väiketootjaid," loetles Raaliste.
Tema sõnul on mõningad toimunud sortimendimuudatused loomulikud, kuid need sõltuvad pigem hooajast ja tarbijate eelistustest. "Prisma on omalt poolt pigem viimasel ajal väiketootjatega koostööd tihendanud. Näiteks on mitmetes Prismades avatud eraldi väiketootjate riiul, mis on saanud ka tarbijatelt positiivset tagasisidet," ütles Raaliste.