"Olukorrast riigis": Estonian Airi põhihäda oli riigiabi kompetentsi puudus (1)

Estonian Air (Foto: ERR)
29.05.2016 14:34
Rubriik: Majandus

Lõppeval nädalal avaldas riigikontroll raporti, mis andis hinnangu Estonian Airi tegevuse lõpetamisele eelnenud poliitilistele otsustele.

Ahto Lobjakas leidis, et Estonian Airi peamiseks hädaks oli riigiabi kompetentsi puudus, kus ametnikud ei suutnud ministrile selgeks teha, et ettevõttesse pumbatud raha tuleb ühel hetkel tagasi võtta, muidu on pankrot ja tegevuse lõpetamine ühel hetkel vältimatu. "Tundus, et keegi ei saanud aru, mida EL-i reeglid lubavad ja mida ei luba," arutles ta.

Andrus Karnau tõdes, et tegemist on väga nukra raportiga ning arvas, et nimemuutuse võttis uus rahvuslik lennukompanii ette üksnes selleks, et keelatud riigiabi juhtum kohe ka Nordicale ei laieneks. "Nordicale pole sõnastatud omaniku ootusi riigi poolt ega ka kinnitatud äriplaani," teatas Karnau.

Saatejuhid võrdlesid Estonian Airi korruptsiooniskandaalist räsitud Tallinna Sadamaga ning leidsid kahes juhtumis olulisi sarnasusi.

"Ka seda ettevõtet on juhitud erakordselt halvasti. Valitsus saaks mingi rahasüsti teha ilma äriplaanita siis, kui on mingi erakorraline olukord. Ministrid on teinud otsuseid olukorras, kus neil ei ole olnud pabereid, mille põhjal otsustada," heitis Karnau ette.

Lobjaka hinnangul jättis riik Tallinna Sadama puhul hindamata korruptsiooni perspektiivi ehk analüüsi, kas ja millistel juhutudel võib korruptsioonirisk ettevõttes realiseeruda.

Nõukogu liikme koht kui autasu

"Mõlemas ettevõttes torkab silma, et keegi ei vastuta selle eest: ei poliitikud ega ükski nõukogu liige," võttis Karnau kokku.

Lobjakat ärritas, et Nordica, kes peaks oma majandustulemused avalikustama tänavu juunis, teatas otsusest teha seda alles järgmisel aastal ning keegi ei pane seda neile ka pahaks.

Karnau tõlgendas seda kui riigipoolset omanikusuhte puudumist, mille üheks hädaks on riigiettevõtete nõukogud, kus liikmesust antakse väljateenitud puhkekohana ning mille liikmetelt midagi sisulist vastu ei oodata.

"See on nagu sinekuuri koht, kuhu määratakse inimesi selle eest, et nad on kas parteile annetanud ja neile meeldib selle ettevõtte nõukogus olla või nad tahavad hankida infot oma eraäride heaks. See ongi halb juhtimine," ütles Karnau. "Ministrid ei kehtesta end omanikuna ja lisaks lasevad nad parteikontorite tagatubadel jagada ettevõtete nõukogu liikemete kohti nagu autasusid selle eest, et parteile on annetatud."

Toimetas
Merilin Pärli

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv2-s

foto
Laskesuusatamise MK etapp: Östersundis. Naiste sprint 7,5 km
Täna 12:35

Täie hoo saab veebruarikuus maailmameistrivõistlustega Hochfilzenis kulmineeruv laskesuusatamise hooaeg just Maailma Karikasarja avaetapi n-ö teise poolega juba jõulukuu esimesel nädalavahetusel Östersundis. Mõistagi on kohal kogu laskesuusatajate koorekiht eesotsas läinud hooaja Maailma Karika üldvõitja Gabriela Koukalovaga, kel rahvusvahelistelt tiitlivõistlustelt küll veel säravaimat medalit auhinnakapis pole. Huviga ootame Ameerika Ühendriikides harjutanud Johanna Talihärmi etteastet.

täna vikerraadios

foto
Eesti lugu. Pagulastena Ameerikas
Täna 13:05

Eestlased kohanesid Ameerikas üsna hästi, tehti tööd, kasvatati lapsi, aeti eesti asja ja pidutseti.
Fotol tantsivad kaerajaani New Yorgi Eesti Meeskoori lauljad 1962. aasta ballil Hiltonis.
New Yorgi Eesti meeskoorist ja teistest eestlaste tegemistest Ameerika Ühendriikides pärast teist maailmasõda räägib Tallinna Ülikooli doktorant Maarja Merivoo-Parro.

R2 aastahiti hääletus