Sõerd kahtleb, kas valitsus suudab eelarve koostamisel struktuurse tasakaalu põhimõttest kinni pidada

Aivar Sõerd. (Foto: Postimees/Scanpix)
14.07.2016 11:07
Rubriik: Majandus

Riigikogu rahanduskomisjoni liige ja endine rahandusminister Aivar Sõerd (RE) kahtleb, kas valitsus suudab kinni pidada eelarve koostamisel prioriteetseks peetava struktuurse tasakaalu põhimõttest.

Sõerd ütles ERR-i uudisteportaalile, et vastuse annab augustis valmiv uus rahandusministeeriumi prognoos. Seni aga oleme tema sõnul juba näinud eelarvestrateegias taganemist varasemast ülejäägi eesmärgist.

"Samuti on rahandusministeerium loobunud varasemast eesmärgist taastada Eesti reservid kriisieelsel tasemel. See aga pole õige valik. Kui me nii jätkame, siis on küsitav, kas me suudame toime tulla võimalike tuleviku kriisidega," küsis Sõerd.

"Mitte ainult ülejäägi eesmärgi, aga ka struktuurse tasakaalu täitmisega võib minna keeruliseks, kui Euroopast tulenevate riskide, sealhulgas Brexiti tõttu aeglustub majanduskasv ja peatub senine kiire palgatõus ja hoogne sisetarbimine, tänu millele on meil seni olnud väga hea tulu- ja sotsiaalmaksu ning käibemaksu laekmine," lisas Sõerd.

Struktuurne tasakaal - mis see on?

Sõerd selgitas ka, mida struktuurne eelarvetasakaal tähendab. Tegemist on uue mõistega, mis tuli päevakorda just nendesamade uute eelarvereeglite rakendamisel, mille täitmisel praegu Hispaania ja Portugal hädas on.

"Struktuurse tasakaalu arvutamiseks on keerulised makroökonoomika valemid ja näitajad. Väga üldistatult, erinevalt nominaalsest eelarvetasakaalust jäetakse ära ühekordsed tulud või kulud. Näiteks erakorralised tulud riigi osalusega ettevõtete dividendidelt. Või mingite reformide rakendamisel tehtud ühekordsed kulud. Teiseks arvestatakse antud hetke majandustsükliga. Kui on majanduses kõrgkonjunktuur, siis on nõutav eelarveülejääk, kui on madalseis majanduses, siis on lubatud väike puudujääk," seletas Sõerd.

Struktuurse tasakaalu puhul on Sõerdi sõnul puuduseks, et see tugineb hinnangutel majanduse seisule ja näitajatele, aga ekspertide hinnangud võivad erineda.

"Samas need hinnangud võivad ajas muutuda, näiteks tänast olukorda hinnatakse mõne aasta pärast hoopis erinevalt. Lisaks veel see, et hindamisel kasutatakse erinevaid metoodikaid," lisas ta.

Toimetas
Aleksander Krjukov

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv2-s

foto
Laskesuusatamise MK etapp: Östersundis. Naiste sprint 7,5 km
Täna 12:35

Täie hoo saab veebruarikuus maailmameistrivõistlustega Hochfilzenis kulmineeruv laskesuusatamise hooaeg just Maailma Karikasarja avaetapi n-ö teise poolega juba jõulukuu esimesel nädalavahetusel Östersundis. Mõistagi on kohal kogu laskesuusatajate koorekiht eesotsas läinud hooaja Maailma Karika üldvõitja Gabriela Koukalovaga, kel rahvusvahelistelt tiitlivõistlustelt küll veel säravaimat medalit auhinnakapis pole. Huviga ootame Ameerika Ühendriikides harjutanud Johanna Talihärmi etteastet.

täna vikerraadios

foto
Eesti lugu. Pagulastena Ameerikas
Täna 13:05

Eestlased kohanesid Ameerikas üsna hästi, tehti tööd, kasvatati lapsi, aeti eesti asja ja pidutseti.
Fotol tantsivad kaerajaani New Yorgi Eesti Meeskoori lauljad 1962. aasta ballil Hiltonis.
New Yorgi Eesti meeskoorist ja teistest eestlaste tegemistest Ameerika Ühendriikides pärast teist maailmasõda räägib Tallinna Ülikooli doktorant Maarja Merivoo-Parro.

VÄRSKED UUDISED

Viimase 24h uudised

R2 aastahiti hääletus