Rahaline kitsikus painab Kohtla-Järve linna üha tugevamalt
Kohtla-Järve oli eelmisel aastal üks väheseid linnu Eestis, kus tulumaksu laekumine kasvamise asemel hoopis vähenes, ja olukorra märkimisväärset paranemist ei näe linnavõimud ka tänavu, kirjutab ajaleht Põhjarannik.
Eesti omavalitsused said eelmisel aastal oma elanikelt kokku tulumaksu 908,3 miljonit eurot ehk 6,5 protsenti rohkem kui 2015. aastal. Kohtla-Järve linn liikus hoopis vastupidises suunas: aastatagusest tulemusest jäi puudu ligemale pool miljonit ehk vähenemine oli üle kahe protsendi. 2016. aastaks plaanitud 18,45 miljoni euro asemel kogunes aasta lõpuks vaid 17,6 miljonit eurot.
Kui kevadel tegi Kohtla-Järve esimese negatiivse eelarve, siis volikogu eelarvekomisjoni esimehe Arne Berendseni sisetunne ei petnud, kui ta ütles Põhjarannikule, et see on alles eelmäng. Hiljem tuli teha veel mitu kärpe-eelarvet, neist viimane vahetult enne jõule.
Abilinnapea finantsküsimustes Viive Keskküla tõdes, et Kohtla-Järvel oli mõnes mõttes õnne, et selleks aastaks kavandatud suured ettevõtmised, nagu näiteks spordilinnaku rajamine, Ahtme linnakeskuse uuendamine ja Metsapargi korrastamine, edasi lükkusid.
Samas ei ole ei Berendseni ega Keskküla hinnangul põhjust eriti loota, et sel aastal tulumaksu laekumine märkimisväärselt paraneks. Kumbki neist ei teadnud ühegi uue ettevõtte tulekust Kohtla-Järvele, millega kaasneks arvestatav uute töökohtade lisandumine.
Maksumaksjate arv on aastaga vähenenud ligemale poole tuhande võrra.
Volikogus esimese lugemise läbinud 2017. aasta eelarves planeeritakse tulumaksu laekumise kaheprotsendilist kasvu võrreldes eelmise aasta tegeliku laekumisega. Paljudes linnaasutustes on palgaraha ette nähtud vaid 11 kuuks.